Kaur Kender on Anni Arro kohvikus persona non grata!

Anu Saagim
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaur Kender
Kaur Kender Foto: Andres Teiss
Elu24 lugeja Tanel kurdab, et tema nädalavahetuse rõõmsa tuju rikkus kirjanik Kaur Kender, kellega too sattus koos lõunastama Anni Arro kohvikus «Komeet». Kender tunnistab, et istus tõepoolest poolkogemata resto omaniku, Anni Arro lauda ja nendib, et ilmselt oleks talle politseigi kutsutud, kui ta seal mõni minut kauem oleks julgenud kükitada.

Tanel: Lõunastasin laupäeval, 27. märtsikuu päeval uues mekas - Solarises. Valisin kohviku «Komeet», kuna uudishimu sai lõpuks võitu, arvestades meedialainetust selle koha ümber.

Paraku ei jätnud põhimaitset suhu mitte Anni Arro poolt, vaieldamatult hõrgud, väljamõeldud road, vaid hoopis üks kaaskodanik. Kodanik, kes minu arusaamist mööda on ennast juba pikemat aega pidanud «eliiti» kuuluvaks ning pisut kõrgemas «sfääris» olevaks kui «lihtkodanik».

Viimases lauses sai pisut palju jutumärke kasutatud, kuid Kaur Kenderit iseloomustades, ei saa sellest üle ega ümber. Keset harjumuspärast melu populaarses kohvikus, otsustas härra Kender, «tavainimesele» demonstreerida oma võimu, mis eriti tema ajusfäärides on saavutanud pealtnäha mõõtmatud kõrgused.

Kõigepealt ostustas Härra, ootamata ära tema ning ta kaaslase lauda juhatamist teenindajate poolt, valida oma lõunatamise lauaks spetsiaalselt Anni Arrole reserveeritud istenurga.

Teenindaja, keda on vastavalt instrueeritud, ma eeldan, toetus oma tööeeskirjadele ning juhtis lugupeetud Härra tähelepanu sellele. Mida muud tal jäigi üle teha?! Kaur Kender võib olla oma kaaskonnas jumalaks taevas, kuid teenindaja jaoks on jumalaks taevas, vähemalt tema töökohas - töö-ja leivaandja.

Seega sai Härra esimese valusa torke oma «jumalikkuse» pihta. Pisut šokeerituna sellest, siiski laskumata suurtematesse vaidlustesse, kolis ta oma kaaskonnaga ümber pisut maisemasse lauda. Jätmata seejuures loomulikult avaldamata arvamust inimkonna tolle osa (kellega ta siin kohvikus kokku on sunnitud puutuma) labasuse ning tuimuse kohta.

Järgmine kokkupuude lõuna tellimisel pani järjekordselt proovile vaese teenindaja lojaalsuse oma leivaisa suhtes - väljendudes allumatusena «eliidile». Nimelt tundus olevat härra Kenderi ülim soov siin ilmas tellida just selles kohas ning sellel hetkel üks tagasihoidlik omlett.

Paraku ei kulgenud kõik jälle tõrgeteta, sest kohviku eeskiri räägib hommikusöögimenüü lõppemisest kell 12 päeval. Ajanäitaja tiksus aga juba teist lõunatundi. Kuuldes taolisest jumalavallatusest, otsustas härra Kender võtta oma kauni kaasa, ohverdada kõhutäis ning krõbedate vandesõnade saatel minna paremaid jahimaid otsima.

Ebatsensuursed väljendid härra Kenderi poolt panid nii mõnegi hämmastusest kulme kergitama.

Hiljem, kodu poole lonkides, tuli mulle too lugu veel mitmeid kordi mõtteisse. Kas see on kohustuslik käitumine, end teistest ülemaks pidaval «kultuuritegelasel»? Just nimelt jutumärkides, sest ainult matslust ja kultuuritust õhkus tollest intsidendist!

Klassikaline võimu demonstreerimine nõrgemate peal, millest üks enesest lugupidav Härra võiks hoiduda. Võiks pärale jõuda ka arusaam, et lõppude lõpuks oleme kõik võrdsed siin päikese all!

Elu24 palus intsidendi kohta kommentaari ka härra Kenderilt isiklikult.  

Kaur Kender: Komeet Solarises. Seal on üks laud kuhu ma tahtsin istuda. Ja ettekandjad hakkasid kriiskama, et see laud on alati reserveeritud Anni Arrole! Ma küsisin et WTF alati? Kes on Anni Arro? Omanik, öeldi. Nagu vene ajal, kui juhatajal oli restos alati laud.

Nad oleksid mulle raudselt politsei kutsunud, kui ma oleks sinna lauda istunud, aga ma ei tahtnud vangi, tahtsin õhtul veel kinno minna ja siis tulin tulema.

Omletti saab kella 12ni hommikul, sest Arrol õnnestus leida väidetavalt kokk, kes põleb tuhaks täpselt iga päev kell 12 ja peale seda ei suuda keegi enam omletti teha. Ettekandjad on seda 12.05 rääkides õnnest ogarad. 

Vihje saatja faktid vastavad kõik tõele. Lauda ei saanud ja süüa ei saanud kah. Ma ei saa aru, mis võimunäitamine see ikka on? Kõik toimus ju 100% Anni Arro reeglite järgi.

Ma arvan et selle «Taneli» teksti kirjutas Anni Arro ettekandja abiga ise, sest kohvikus inimesi eriti ei olnud ja kogu vestlus toimus vaiksel häälel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles