USA Lõuna-California ja Suurbritannia Cambridge`i ülikoolide tehtud uuring näitas, et meeste rahulolu eluga kasvab koos vanusega.
Uuring: meeste eluga rahulolu kasvab koos vanusega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. juuli 2008, 08:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalteadlased rõhutasid, et naiste ja meeste erinev eluga rahuolu tuleb väga selgelt esile nooremas keskeas inimeste puhul, kirjutab Journal of Happiness Studies.
«Mehed alustavad täiskasvanuelu üsna suures segaduses ja õnnetutena. Kõige vähem on oma eluga rahul 20. eluaastates mehed. Meeste rahulolu kasvab koos vanusega,» selgitasid uurijad.
Naiste rahuloluga on aga lood vastupidised. Kui nooremas eas ollakse eluga rahul, siis vanemas eas rahulolu väheneb. Kõige rohkem on eluga rahul 20. eluaastates naised.
Nii meeste kui ka naiste puhul on 41. eluaasta see aeg, mil mõlemad on võrdselt eluga rahul. Pärast seda vanust hakkab meeste rahulolu suurenema ja naiste oma vähenema.
Uuringus osalenutelt küsiti kui hästi on nad majanduslikult toime tulnud ja milline on olnud nende armuelu. Abielus ja võrdlemisi jõukad inimesed olid kõige õnnelikumad.
«Tegelikult määrab rahulolu ära see, milliseid eesmärke inimene endale püstitanud on. Meeste puhul on näiteks unistuste täitumiseks maja ja auto. Need on asjad, mida ei saada tavaliselt esimeses nooruses, vaid 30. – 50. eluaastates,» selgitasid sotsiaalteadlased.
Nad jätkasid, et naised eelistasid lühiajalisi eesmärke, nagu ilusaid riideid, kosmeetikat ja sisustust.
Mõlemad sugupooled olid rahul, kui neil oli hästitoimiv perekond.
Uuringu tegijad märkasid, et nooremad inimesed olid oma eluga vähem rahul kui vanemad inimesed.
«Meeste ja naiste eluga rahulolu erinevust saab selgitada sellega, et meeste eesmärgid ja saavutused on suunatud tulevikku. Nad kindlustavad ennast ja hakkavad siis elu nautima. Naised seevastu elavad hetkes ja vanuse kasv tekitab rahulolematust ja stressi,» võtsid uurijad olukorra kokku.