Solarises näeb suurnäitust Leonardo da Vinci leiutistest

Andris Tammela
, 24tundi tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leonardo da Vinci sketš.
Leonardo da Vinci sketš. Foto: Erakogu

Märtsi keskpaigast on Tallinnas Solarise keskuses vaadata rändnäitus "Leonardo da Vinci: inimene, leiutaja, geenius".


Interaktiivsel näitusel saab lähedalt tutvuda Leonardo da Vinci revolutsiooniliste leiutistega, mis mõjutasid eri tööstusharude arengut ja mõjutavad inimkonda tänapäevalgi.

Näitus "Leonardo da Vinci: inimene, leiutaja, geenius" paljastab leidlikkuse ja geniaalsuse oma ajast ees olnud mehes, uurib müüte ja legende, mis ümbritsevad Leonardo elu, ja paneb järele mõtlema, kuidas tema pärand inspireerib ning esitab väljakutseid tänapäeval.

Peamiselt tuntakse Leonardo da Vincit kui maalikunstnikku, kuid tegelikkuses muutis see mees maailma. Tema leiutised on loonud inimkonnale tohutult võimalusi, mida meil arvatavasti temata ei oleks olnud - lennukid, laevad, jalgratas, autod, langevarjud ja palju muud.

Leonardo da Vinci elas aastatel 1452-1519. Selle aja jooksul suutis ta anda peale maalikunsti (tuntumad teosed on "Mona Lisa", "Püha söömaaeg", "Kuningate kummardamine", "Ristija Johannes" jpt) suure panuse teaduse ja mehaanika arengusse.

Kõige uuenduslikum külg Leonardo panusel tehnikasse oli masinaosade analüüs, mida ta tegi alates 1490. aastatest. Masin oli tema jaoks mitmesuguste lihtmehhanismide kombineerimise tulemus. Peale selle, et ta tundis lihtmehhanisme, arendas ta nende funktsioone ja eripära, nii et neid sai kasutada keerulistes masinates, mis võimaldasid mitmesuguste ülekandemehhanismide abil automaatselt täita järjestikuseid funktsioone. Seda püüdis ta kasutada lennu- ja sõjamasinate loomises.

Leonardo hakkas lendamise vastu huvi tundma noorusaastatel Firenzes. Olles jälginud linde, kuigi mitte väga süvenenult, oli ta veendunud, et lendamises ei ole midagi müstilist, vaid see on tiibade liikumise tõttu õhus puht mehaaniline nähtus. Üks esimestest selle tähelepaneku rakendustest oli 1485. aasta paiku ehitatud langevari ja niinimetatud õhukruvi, mida võib pidada helikopteri prototüübiks, selle põhjal valmisid hiljem mitmed lennumasinad.

Leonardo lennundushuvi ei piirdunud masinate konstrueerimisega, vaid hõlmas ka sellega kaasnevaid probleeme, näiteks abiseadmeid. Selle alla kuulusid aeronavigatsiooniseadmed, näiteks inklinomeeter lennumasina tasakaalu kontrollimiseks, ning palju meteoroloogilisi mõõteriistu - hügroskoope, anemoskoope ja anemomeetreid -, mis viitavad asjaolule, et Leonardo ei unustanud atmosfääritingimuste tähtsust lennu õnnestumise seisukohast.

Peale maalide on Leonardost järele jäänud vaid märkmikke, mis annavad suurepärase ülevaate da Vinci leiutistest, elust, mõtetest ja tunnetest. Tema märkmetest on säilinud üle viie tuhande lehekülje, mis on kirjutatud korrektses peegelpildis käekirjaga, paremalt vasakule.

Leonardo väärtuslik käsikirjakogu, mis oli kahtlemata kõige olulisem renessansiaja pärand, sai pärast tema surma kannatada tulekahju, varguste ja vandalismi tõttu. Kuid siiski läbi aegade säilinud da Vinci täpsete märkmete ja jooniste põhjal ongi olnud võimalik taastada selle ajastu geeniuse leiutiste mudeleid.

Näitus "Leonardo da Vinci: inimene, leiutaja, geenius" kollektsioon hõlmab Leonardo joonised, interaktiivseid masinaid ja arvutisimulatsioone, mis on valmistatud koostöös Viini Rakendusliku Kunsti Ülikooliga. Näitusel saab tutvuda enam kui 80 Leonardo kõige innovaatilisema leiutise mudeliga, mille on originaaljooniste järgi valmistanud Itaalia puusepad. Suur osa mudelitest on interaktiivsed ning külastajad saavad oma käega selgeks teha, milline on nende eesmärk ja kuidas need töötavad.

Näitus on avatud Tallinna Solarise keskuses iga päev 10-21.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles