USA ajaloolase väite kohaselt kasutasid Vana-Rooma võimud kristlust kui propagandat, mille abil oma võimu kindlustada.
Ajaloolane: Vana-Rooma juhid mõtlesid propaganda eesmärgil välja loo Jeesusest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. oktoober 2013, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeesus ja temaga juhtunu olevat roomlaste väljamõeldis, edastab Daily Mail.
Ajaloolase Joseph Atwilli sõnul ei olnud kristlus esmalt religioon, vaid propaganda abivahend, mille abil Rooma impeeriumis riigialamaid kontrolli all hoiti.
Atwill tuli sellisele järeldusele, kui ta uuris esimesest sajandist Juudamaalt pärit teksti «Juutide sõda». Selles oli mitmeid paralleelel Vana-Rooma keisri Titus Flaviuse ja Jeesuse vahel.
«Jeesuse elu on roomlaste väljamõeldis. Seda tehti oma huve ja võimu kindlustamist silmas pidades,» selgitas ajaloolane.
Atwilli sõnul võib ta oma oletuse tõttu palju vaenlasi saada, kuid aja jooksul võidakse see siiski omaks võtta.
Mitmete kristluse asjatundjate arvates on Atwilli teooria selline, nagu need on USA menukirjaniku Dan Browni teostes.
«Sellised teooriad on akadeemilistest ringkondadest väljapool väga populaarsed. Need on sensatsioonimaigulised ja ei põhine ajaloolistel faktidel,» sõnas Briti Sheffieldi ülikooli teadlane James Crossley.
Atwilli sõnul otsisid roomlased pärast seda, kui karmikäeline taktika allutatud rahvaste üle tulemusi ei andnud, midagi peenekoelisemat, mille abil valitseda.
«Juudamaal aladel elanud juudid ootasid sel ajal päästja saabumist. Roomlased olid kohalikest ülestõusudest väsinud ning otsustasid käiku lasta psühholoogilise sõja,» selgitas ameeriklane.
Ta lisas, et Rooma võimuesindajad mõtlesid välja uskumustesüsteemi, mida oli lihtne omaks võtta.
«Nad lõid loo rahumeelsest jutlustajast ja «keera teine põsk ette» patsifismiloo. Nende eesmärgiks oli, et Juudamaa elanikud oleksid allutatud ning maksaksid Roomale makse,» nentis uurija.
Kriitikute sõnul on Atwilli teoorias möödarääkivus.
Entsüklopeediate andmetel elas Vana-Rooma keiser Titus Flavius 39 – 81 pKr. Jeesus aga olevat surnud millalgi 30 – 39 pKr.
Atwilli sõnul aga näitavatki see ebakõla, et Jeesuse lugu on väljamõeldis.
«Jeesuse biograafia on välja mõeldud ning selles on palju paralleele Vana-Rooma keisri Titus Flaviuse elulooga. Need faktid on jäänud kahe silma vahele, kuna neid ei ole tähtsaks peetud,» lausus ajaloolane.
Ta lisas, et mitmest Vana-Rooma kirjutisest on paljastunud vihjeid Jeesuse loo kui väljamõeldise kohta.
Atwilli sõnul ei muuda tema seisukoht tänapäeval kristluses midagi.
«Nüüd on aga teada, kust Jeesusega seotud alguse sai - roomalastelt. Hiljem kadus Rooma impeeriumi valitsejatel oma loodu üle kontroll. Sellel aitas kaasa ka Rooma riigi kokkuvarisemine,» teatas asjatundja.
Atwill esitles oma teooria kinnitamiseks järgmise: Rooma kindral Pompeius vallutas Jeruusalemma 63. aastal eKr. Jeesus sündis väidetavalt millalgi 6 – 4. aastal eKr ning suri umbes 30 pKr.
Rooma keiser Titus Flavius sündis 39. aastal pKr ning suri 81. aastal pKr.
Juutide Rooma vastane esimene ülestõus leidis aset ajavahemikul 66 – 70 pKr. Ülestõusud kestsid kuni 135. aastani pKr.
«Kuigi kristlust peetakse lohutavaks, sisaldub selles ka vägivalduses ning psühholoogiline kontroll. Selle kohaselt tuleks alluda silmad kinni, elada vaesuses ning sõjas. Kristlus mängib ka tänapäeval suurt psühholoogilist rolli. Näiteks USA sõdib selle abil Lähis-Idas,» lausus Atwill.