Teadlaste sõnul on seni leitud rohkem kui 10 000 Maa lähedast kosmilist objekti, suuremaid ja väiksemaid asteroide ja komeete.
2880. aastal võib Maad tabada asteroid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. oktoober 2013, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neist 10 000 umbes kümme protsenti on suuremad kui üks kilomeeter, edastab Discovery News.
Astrofüüsikute sõnul suudavad sellised ja veel suuremad asteroidid tekitada globaalse katastroofi.
Üks sellistest asteroididest leiti 1950. aasta veebruaris. See kannab nime 1950 DA ning selle laius on 1,1 kilomeetrit. Seda asteroidi oli Maa lähedal näha 17 päeva jooksul ning siis ta kadus. Nimetatud asteroid ilmus uuesti välja 31. detsembril 2000. aastal. Paar radarit paljastas selle asteroidi ka 2001. aasta märtsis.
Teadlased on seda asteroidi jälginud pidevalt ning arvutused näitasid, et see kosmiline keha liigub Maa suunas 16. märtsil 2880. aastal ning kokkupõrke tõenäosus meie planeediga on väga suur.
Esimese korralik radaripilt sellest asteroidist saadi Puerto Ricos Arecibo observatooriumi seadmete abil 2001. aastal , kui 1950 DA liikus maast mööda 7,8 miljoni kilomeetri kauguselt.
Radarit aluseks võttes arvutasid NASA Jet Propulsion Laboratory teadlased välja, et 1950 DA kokkupõrke võimalus Maaga on 1:300 ehk 0,3 protsenti.
Teadlaste sõnul võib see tunduda väike, kuid tegelikult on see üsna suur. Nad lisasid, et kuna 2880. aastani on üsna kaua aega, siis sõltuvalt asteroidi liikumisest võib see tõenäosus veel kas suureneda või väheneda.
Arvesse tuleb võtta ta liikumise erinevaid aspekte, kaalu ja gravitatsioonilisi kokkupuuteid teiste kehadega.
On aga midagi, mida ei saa ette ennustada ega välja arvutada. See on Jarkovski efekt, mis seisneb selles, et pöörlev asteroid kiirgab soojal küljel rohkem energiat kui jahedamal küljel. Selline kiirguslik mitte tasakaal liigutab asteroidi ühele või teisele poole sõltuvalt pöörlemise suunast.
Teadlaste sõnul on 1950 DA puhul otsustavaks see, milline on ta pöörlemise suund. Kui see on päripäeva nagu maal, siis on kokkupõrke tõenäosus üsna suur, kui aga vastupäeva, siis ei pruugi kokkupõrget toimuda.
Uurijad esitasid ka teooria, mis võib juhtuda kui see asteroid Maaga kokku põrkab. Oletatakse, et 1,1 kilomeetri laiune asteroid võib hävitada kõik, mis jääb 160 kilomeetri raadiusesse. Lisaks tuleb arvesse võtta lööklainet, tolmu, kokkupõrkejäänuseid ning ka tekkida võivat tsunamit. Nende tõttu võib häving suurem olla. Kõik see toob kaasa inimlikke kannatusi ning suurt ainelist kahju.