Šveitsi Zürichi ülikooli arheoloogid leidsid Türgist Kütahyast kolju, mille sees oli sõna otseses mõttes ära keenud aju.
Türgist leiti 4000-aastane ära keenud aju
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. oktoober 2013, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogide sõnul on tegemist seni leitud inimajudest ühe vanemaga, edastab Huffington Post.
Kütahya kuulub maailmapärandi nimistusse ning väljakaevamised said seal alguse 2006. aastal.
«Kõdunemata inimjäänused ja organid pakuvad huvi, kuna nende abil on võimalik uurida kudede säilivust ja ka nii-öelda surematust. 2010. aastal leitu puhul on tegemist põletatud inimkehaga. Katkise kolju sees oli kuumuse tõttu ära keenud aju,» edastasid teadlased.
Teadlase Frank Rühli sõnul saab selle aju abil parema pildi ka neuroloogiliste haiguste kohta.
«Sellised ajuleiud on väga haruldased, kuid samas aitavad uurida neuropatoloogiate evolutsiooni. Selle uurimine on tähtis nii meditsiinilisest kui diagnostilisest aspektist,» sõnas Rühli.
Teadlased lisasid, et selline ajuleid on natuke hanniballecterlik ning aju küpses ära alles pärast selle omaniku surma.
Uurimine näitas, et väljakaevamise paigas oli jälgi seimilisest aktiivsusest. Oletatakse, et maavärina tagajärjel jäid inimesed ehitiste ja maalihete alla ning hiljem tekkis paigas tulekahju, mis nad küpsetas.
«Tule kuumus küpsetas hukkunute aju ära, samas aga jäid koljud üsna terveks,» sõnasid arheoloogid.
Inimjäänuste säilimisele aitasid kaasa pinnases leiduv magneesium, alumiinium ja kaalium. Neist moodustus ainekiht, mida tuntakse kui surnuvaha. Seda tekib kõduneva surnukeha pehmete kudede ümber.
Türgi Haliçi ülikooli teadlase Meriç Altinozi sõnul on ajuleiu puhul tegemist esimese sellisega, kus mumifitseerumine on toimunud kuumuse tagajärjel.
Pilte vaata siit.