Tantsuõhtu põhitõed nii naistele kui meestele

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tantsulekutsujaks on enamasti mees.
Tantsulekutsujaks on enamasti mees. Foto: EMPICS Entertainment / Scanpix

Kuna nädalavahetuse tantsud ja trallid on ukse ees, ei teeks paha meelde tuletada, millised viisakusreeglid läbi aegade tantsuõhtul kehtinud on.


Nagu sellele nädalale kombeks, oleme nõuannete osas võtnud abiks slovakkide František Chorváti ja Juraj Orlíku käitumisõpiku «Meie igapäevaviisakus».

Tantsust üldiselt. Tants on alati olnud üks tunnete, temperamendi ja elurõõmu peegelduse vorme. Kui minevikus oli tantsul palju suurem ühiskondlik funktsioon, eriti rituaaltantsuna, siis viimastel sajanditel on tants muutunud seltskondliku lõbutsemise vormiks.

Oluline vahe on selles, kuidas tantsib vanem ja mil moel noorem põlvkond. Vanemad tantsivad traditsiooniliselt paaris, nii et juhtija kaaslannat kergelt embab, ja tantsitakse eelkõige jalgadega. Nooremad tantsivad kogu kehaga ja nende tantsus avaldub suurem improvisatsioon ning temperament.

Muutused tantsimisviisis ei tähenda muutusi käitumises, tantsule kutsumises kehtivad põhiliselt ühesugused reeglid.

Üldiselt kehtib see, et tantsule palub mees, naine teeb seda daamide valiku korral.

Kui noormees võõra tütarlapsega juba mitu tantsu on tantsinud, tuleb end esitleda, ühe tantsu puhul pole seda vaja teha.

Kui mees tuli tantsuõhtule kaaslannaga, ei tantsi ta tavaliselt teistega. Kui omavahel tuttavad paarid kokku saavad, sobib üheks tantsuks partnereid vahetada.

Kui mees tuli õhtule mitme naisega, on viisakas igaühega vähemalt kord tantsida, kuid kõigepealt tantsib ta oma partneriga.

Kindlasti ei sobi mehel hakata tähelepanu pühendama teisele naisele, kui ta on tantsuõhtul oma partneriga.

Kui naisel saatja puudub, ei lükka ta tantsule kutset ilma tõsise põhjuseta tagasi. Õige on aga mitte minna tantsima ebakaine mehega või niisugusega, kes tantsima kutsub ebaviisakal kombel.

Partneriga naine ei peaks vastu võtma tantsukutseid teistelt meestelt.

Nii nagu mehel ei sobi oma kaaslanna juuresolekul teiste naistega tiiba ripsutada, nii ei koketeeri ka saatjaga tulnud naine teiste meestega, iseäranis oma sõbrataride partneritega.

Tantsu ajal vesteldes peab initsiatiivi arendama mees. Kui naine vastab vaid napisõnaliselt jah, ei või ei tea, ei jäta ta just parimat muljet. Samas peab mees teadma, millist teemat alustada, et naises tekiks huvi vestelda.

Kaaslannaga tantsuõhtule minnes aitab mees naisel mantli ära võtta ja annab riidehoidu, siseneb saali esimesena, kuid pakub partnerile kohe oma käsivarre.

Istudes istub esimesena naine, alles siis mees. Kui laua taga on juba keegi ees, küsib mees istumiseks luba ja tänab nii enda kui oma partneri eest.

Kuna igaüks ei valda tantsukunsti ühtmoodi hästi, on väga taktitu teist tantsijat kritiseerida ja pahatahtlikult arvustada.

Alkoholi pruukides oskab viisakas inimene alati mõõtu pidada ja rüüpab vaid niipalju, et alkohol ei segaks olla meeldiv kaaslane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles