Eesti riigiarhiiv on Pärnu uue kunsti muuseumis üles pannud ajaloonäituse “Tartu rahu 90”, mis käsitleb nii rahu sõlmimist kui sellele järgnenud toiminguid dokumentide ja fotode vahendusel.
Uue kunsti muuseumis meenutatakse Tartu rahu
26. veebruar 2010, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu hoonest Pärnu uue kunsti muuseumisse rännanud väljapanek pakub ajaloohuvilisele võimaluse uurida koopiaid nii Tartu rahulepingust kui muudest dokumentidest, mis Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu juurde kuuluvad. Säilinud fotode koopiad Eesti filmiarhiivist annavad aimu ajaloolise dokumendi allakirjutamist saatnud õhustikust.
Näituse koostajad Eeri Kessel ja Tiit Noormets ning kujundaja Tiiu Laur panid materjali kokku Tartu rahu sõlmimise 90. aastapäeva tähistamiseks.
“Otsustasime, et ei tee väljapanekut ainult otseselt rahu sõlmimisest, vaid sellestki, kuidas Tartu rahu ellu rakendati,” rääkis Eesti riigiarhiivi publitseerimistalituse juht Tiit Noormets. “Rahulepingu allakirjutamisest, mis lõpetas sõjaseisukorra ja tunnustas Eesti riiki, on vaid üks stend, aga kõik teised teemad on sellega seotud. Tartu rahulepingus on ju kokku 20 artiklit, mis on pühendatud kahe riigi suhete reguleerimisele, piiri-, julgeoleku-, majandusküsimustele. Nii Venemaa kui Eesti olid varem olnud samas staatuses, ühe ja sama riigi osa, siis aga tekkis hoopis uus olukord ja kaks riiki pidid hakkama oma suhteid paika panema.”
Nii on näitus on üles ehitatud eri lepingupunktidele, nagu näiteks Venemaal elanud eestlaste kojutulek, Loodearmee desarmeerimine, sõjavangide vahetamine ja kullakoormate Eestisse vedamine.
Stendil “Tagasi koju” on näiteks fotod ja kirjalikud materjalid Venemaal elanud eestlastest, kes rahulepingu sõlmimise järel said võtta endale Eesti kodakondsuse, mis ühtlasi tähendas kohustust aasta jooksul siia ümber asuda.
Üks stendidest on pühendatud riigipiiri “ajamisele”, nagu seda omal ajal nimetati. Rahulepingu ühes osas ja lisatud sõjaväekaardil on Noormetsa sõnutsi täpselt kirjas, kust piir peab kulgema, aga maastikul tuli piir alles paika panna. Fotodelt näeb, kuidas see töö käis. Tegutses komisjon, kelle töö tulemusena valmis dokument maastikul märgitud piiridest.
Sisu kõrval tasub tähele panna näituse visuaalset külge, kuna vanad dokumendid on tänapäevastest üsna erinevad.
Pärnusse jääb näitus 5. märtsini ja on avatud iga päev 9-20.