Paarisuhtes tuleb aeg-ajalt ette ka vaidlusi teemal, kes kauem magada tohib või kes lapse nutu peale öösiti üles peab ärkama. Kes siis ikkagi vajab rohkem und - kas mehed või naised?
Naised vajavad 20 minutit rohkem und kui mehed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti juhtivad uneeksperdid kinnitavad, et tegelikult vajavad naised keskmiselt 20 minutit pikemat und kui mehed ning seda tänu naiste pidevalt hõivatud ajule, vahendab Daily Mail.
Loughborough' ülikooli uneuuringute keskuses töötav professor Jim Horne selgitab, et une kõige tähtsamaks funktsiooniks on anda ajule aega taastumiseks ja paranemiseks.
Sügava une faasis lülitub aju puhkerežiimile. Mida rohkem aju päeva jooksul tööd on pidanud tegema, seda rohkem vajab ta aega taastumiseks ehk - seda rohkem und inimene vajab.
Kuna naistel on kombeks teha mitut asja korraga, siis kasutavad nad aju rohkem kui mehed ning seetõttu on ka nende unevajadus suurem, usub teadlane.
Ta lisab ka, et keskmisest rohkem und võivad vajada ka mehed, kelle töö sisaldab lahenduste otsimist ja paljude otsuste vastuvõtmist.
Professor Horne usub ka, et erinev unevajadus ja sellest tingitud pikem puhkeaeg selgitab sedagi, miks mehe aju naise ajust kiiremini vananeb. Tema sõnul võib tüüpilise 75-aastase naise aju võrrelda 70-aastase mehe ajuga.
Täiskasvanud inimene vajab keskmiselt kuus kuni kaheksa tundi und, kuid unevajadus on inimeseti väga erinev. Professori sõnul on oluline, et inimene saaks magada piisavalt kaua, et ta end päeval unisena ei tunneks.
Probleem peitub aga selles, et kuigi naised vajavad rohkem und kui mehed, siis sageli see ei õnnestu.
Põhja-Carolinas korraldatud uuringust selgus, et naised kannatavad unepuuduse all sagedamini kui mehed. Naiste uni on kergem ning nad lasevad end magades kergemini häirida.
Kõige olulisemaks on sügava une faas, mis tavaliselt saabub varakult öö esimeses pooles. Pärast seda muutub uni kergemaks ning magaja muutub kõrvaliste helide suhtes tundlikumaks.
Eriti tundlikud on inimesed helide või sõnade suhtes, mis on nende jaoks emotsionaalselt olulised.
Näiteks, kui keegi sosistab magaja nime, ärkab ta kindlasti kiiremini kui mõne muu, tema jaoks seosetu sõna peale. Emade meeled on eriti erksad lapse nutu suhtes, seetõttu ärkavad nad öösiti lapse häälitsuste peale, samal ajal kui mees edasi magab.
Teadlased on ka tähele pannud, et ühes voodis magavatest inimestest kipub sagedamini ärkama see, kes on kehalt ja kaalult kergem. Kuna enamasti on mees naisest suurem ja raskem, siis on ärkajaks paratamatult naine.