Lõuna-Aafrika Vabariigi Witwaterstandi ülikooli teadlased leidsid hüääni väljaheite fossiilidest inimkarvu ning see viitavat, et need loomad tapsid ja sõid tuhandeid aastaid tagasi inimesi.
Hüäänid sõid 250 000 aastat tagasi inimesi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. oktoober 2013, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hüääni väljaheite jäänused leiti Lõuna-Aafrika Vabariigist Gladysvale´i koobastest, edastab Daily Mail
Teadlased tegid kindlaks, et fossiilides olevatest karvadest osa kuuluvad inimestele.
Analüüs näitas, et hüäänid jahtisid inimesi ja murdsid neid või siis toitusid surnukehadest . See leidis aset 250 000 – 257 000 aastat tagasi.
Koos lihaga sõid need loomad ka karvu.
Gladysvale`i koobastik asub Lõuna-Aafrika Vabariigi kuulsast varajaste inimeste elukohtadest Sterkfonteinist ja Swartkransist 13 kilomeetri kaugusel kirdes.
Tegemist on koobaste süsteemiga, mis asuvad kuni 65 meetri sügavusel.
Gladysvale`i koopad kuuluvad UNESCO maailmapärandi hulka.
Koobastest on alates 1992. aastast leitud mitmeid tuhandeid fossiile. Nende seas on antiloopide, hiigelsebrade, välja surnud huntide, ahvide ja inimeste jäänuseid. Need kuuluvad Australopithecus africanusele ja varajasele inimesele.
Teadlaste Phillip Taru ja Lucinda Backwelli sõnul elasid tuhandeid aastaid tagasi sealsetel rohumaadel hüäänid nagu ka tänapäeval.
Seal elasid veel näiteks sebrad, impala antiloobid, tüügassead, kudu antiloobid ja inimesed.
Teadlased keskendusid oma uuringutes jäänustes olevatele karvadele.
12 väljaheitefossiilist leiti 48 karva, mida uuriti elektronmikroskoobi all. Osa neist karvadest kuulus loomadele, osa inimestele.
Teadkaste sõnul täiendas karvaleid pilti, milline oli Aafrikas pleistotseenis loomade ja inimeste elu.