Paleontoloogid leidsid Hiinast hailaadse Entelognathus primordialis fossiili.
Teadlased leidsid evolutsiooni puuduva lüli – esimene selgroogne, kellel on eristatav lõuaosa
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. september 2013, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on tegemist ebatavalise avastusega, kuna fossiilil on selgelt eristatavad ala- ja ülalõug, kirjutab AFP.
Teadlased lisasid, et see elas umbes 419 miljonit aastat tagasi.
«See kala on esimene selgrooline, kellel on selgelt eristatav näoosa ning eriti lõualuud. Leid näitab, kuidas tänapäeva kalad on oma näokuju saanud,» lausus USA Flindersi ülikooli teadlane John Long.
Fossiil on pärit siluriajastust ning see leiti Hiinast Xiaoxiangi piirkonnast, mis on tuntud oma fossiilileidude poolest.
Entelognathus primordialis kuulus Placodermi kaladeklassi. Neil kaladel oli luuplaatidest kilp ja selle liigi kalad on nüüdseks kõik välja surnud.
Nüüdne leid üllatas uurijaid mitmel viisil. Teadlased teadsid juba varem, et neil kaladel on lõualuud, kuid siis oletati, et need on rohkem noka kujulised ning koosnevad luuplaatidest.
Teadusmaailmas arvati, et Placodermi kaladele omane lõualuukuju kadus koos nendega.
Inimeste selgelt eristatavaid lõualuid ei seostatud nende varajaste kalade lõualuudega ning arvati, et primaatide lõualuud on märgatavalt hilisema tekkega.
Varasema teooria kohaselt oli lõualuudega selgroogsete esiisad esimesed kõhrkalad.
Nüüdne leid on aga pärit kõhrkaladest märgatavalt varasemast ajast ning ka inimeste lõualuudel võib olla seos nende kalade lõualuudega.
«Nüüd teame, et tänapäeva kaladel on otsene seos varajase Entelognathus primordialis´ega,
» selgitasid teadlased.
Teadlaste sõnul tuleb muuta evolutsioonipuud ning lisada sinna selle selgroo ja eristatavate lõualuudega kala.