Austraalia teadlaste kinnitusel on vähihaigusega võitlevad tasmaania kuradid (Sarcophilus Harrisii) hakanud üha varasemas eas paarituma.
Teadlased: Tasmaania kuradid on hakanud varasemas eas paarituma
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. juuli 2008, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad lisasid, et evolutsioon toimuks nagu nende silme all, kirjutab Yahoo news.
Maailma suurimaid kukkurkiskjad, tasmaania kuradid ehk kukkurkuradid elavad Austraalia lõunaranniku lähedal paikneval Tasmaania saarel. Kukkurkuradid said oma nime Euroopast Austraaliasse saabunud väljarändajatelt, kuna need loomad on võimelised võikalt häälitsema ning oma musta värvi karvkatet.
1996. aastal avastati neil loomadel vähkkasvajad, mis eelkõige esinevad pea piirkonnas.
Uurimus näitas, et Tasmaania kuradite peakasvaja pärineb ühest geneetiliselt vigasest, nakatunud rakuliinist. Seda antakse loomalt-loomale edasi toidu ja paaritumise eest võideldes ja vigastusi saades.
Enne haiguse ilmsikstulekut elasid need loomad umbes viie-kuue aastaseks, paaritusid keskmiselt aga kaheaastasena. Kuid haigusest tingituna on paaritumine varajasemale eale nihkunud. Emasloomad, kes nüüd kahe aasta vanuses järglasi saavad, ei pruugi elada niikaua, et need üles kasvatada.
Zooloog Menna Jones uuris Tasmaania kuradite elutsüklit enne haiguse avastamist, nentis, et loomade seas on 16 kordselt kasvanud paaritumine ühe aasta vanuses.
«See on evolutsiooni kiirkulg. Haiguse tõttu saavad nad suguküpseks varem ja paarituvad ka selle tõttu varem,» nentis zooloog.
Jonesi sõnul ei takista varasemas eas järglaste saamine aga nende loomade väljasuremist, kuid võib seda aeglustada.
«Minu andmetel on see esimene selline juhus, kus haigus sunnib imetajaid varem järglasi saama,» sõnas zooloog.
Jonesi kinnitusel jätkatakse vaktsiini otsimist, mis aitaks tasmaania kuradite kasvajaid ravida.