Suurbritannias ja mitmes teises Euroopa riigis asuvates veeloomade uurimiskeskustes elavale 25 kaheksajalale anti Rubiku kuubikud.
Kaheksajalgadega tehakse Rubiku kuubiku katseid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. juuli 2008, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merebioloogide eesmärgiks ei ole uurida, kas kaheksajalad suudavad neid õigesti kokku panna, vaid see, kas nad suudavad erksavärvilisi kuubikud oma haarmete vahele võtta ja millist haaret nad kasutada eelistavad, kirjutab Sciencedaily.com.
Teadlased arvavad, et kaheksajalgadel on haarmete kasutamisel omad eelistused nagu seda on paremakäelistel ja vasakukäelistel inimestel.
Lisaks tahavad teadlased uurida, kas kuubikutega mängimine aitab akvaariumides elavatel kaheksajalgadel stressi maandada.
«Katse kestab ühe kuu ja arvan, et tulemused on üsna huvitavad,» sõnas Dorsetis asuva akvaariumi merebioloog Claire Little.
Little lisas, et kaheksajalgadel on rohkem kui pooled närvidest nende haarmetes ja nad reageerivad eelkõige haarmete kaudu.
«Loodame oma uuringuga nende peajalgsete kohta rohkem teada saada. Need loomad on stressile väga altid,» lausus teadlane.
Uurijad on kaheksajalgade haarmed ära nummerdanud, sest see aitab kindlaks teha, milliseid haarmeid nad kasutada eelistavad.
Lisaks jälgivad uurijad, millise haarmega need peajalgsed toitu eelistavad võtta.
«Lisame oma uuringust saadava informatsiooni juba kaheksajalgade kohta teadaoleva juurde. Kindlasti saama midagi uut teada loomariigis esinevate jäsemete kasutuse kohta,» sõnas Little.
Kaheksahaarmelised (Octopoda) on suure soolsusega merede põhjas elavad väheldased peajalgsed. Neil on kaheksa haaret ja kotjas keha. Haarmete pikkus võib olla kuni viis meetrit, keha pikkus kuni 60 sentimeetrit. Tuntuimad on harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) ja paberlaevuke (Argonauta).