Suurbritannias korraldatud uuringust selgus, et iga kolmas naine kannatab stressi tõttu juuste väljalangemise all.
Stress jätab naised juustest ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspertide hinnangul on peamiseks juustekao põhjuseks ühiskonnas levinud kinnisidee, et kõhn olla on hea.
Naised tekitavad endas stressi, süües üha vähem, et sarnaneda äärmuslikult saledatele kuulsustele. Selle tagajärjel ei saa ka organism enam piisavalt toitaineid ning juuksed hakkavad välja langema, kirjutab Daily Mail.
Uuringust nähtus, et 37 protsenti naistest on täheldanud juuste väljalangemist ning tervelt 4,8 miljoni briti naise jaoks on juuste õhenemine tõsine probleem.
Lisaks sellele, et naised juuste väljalangemise all kannatavad, ei julge nad probleemist ka rääkida. Praktiliselt iga viimane kui küsitluses osalenud kolme tuhandest naisest tunnistas, et neil oleks häbi tunnistada, et nad kaotavad juukseid.
Kolmandik naistest kinnitas, et juustekadu tekitab neis depressiooni ning neljandik on kogenud, et probleem on mõjutanud ka nende isiklikku elu.
Juuksespetsialisti Sara Allisoni sõnul on tänapäeva naiste elu stressirohkem ning menüü toitainetevaesem kui eelmistel generatsioonidel. Naisi kannustab tagant soov jääda kõhnaks ning seetõttu ei söö nad piisavalt või ei söö õigeid toitusid.
Allison selgitas, et paraku on juuksed keha jaoks tähtsuse järjekorras viimasel kohal, mistõttu jõuavad vajalikud toitained juustesse vaid siis, kui keha elutähtsate organite kõrvalt midagi üle jääb.
Psühholoogiadoktor Linda Papadopoulos meenutas, et läänemaailmas on juukseid alati naiselikkuse, nooruse ja seksuaalse veetlusega seostatud, mistõttu võib juuste hõrenemine naissoo esindajates tõelist ängi tekitada.
Juuste väljalangemisel on ka meditsiinilisi põhjusi, nagu näiteks kemoteraapia. Samuti kaotavad naised rohkem juukseid raseduse ja menopausi ajal, kuid enamasti kasvavad need siis tagasi.
Kuid on ka olukordi, kus juustekadu on jääv, näiteks alopeetsia puhul, kui keha immuunsüsteem asub ründama folliikuleid ehk karvanääpse.