On õhtuid ja öid, mil me unetuna voodis vähkreme, kuid uni ei tule ega tule. Ei aita ka pidev kellavaatamine ega enda manitsemine ja magama sundimine.
Mida teha, kui voodist saab sinu vaenlane
27. november 2009, 14:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoog Erik Olsson Gävle stressimeditsiinikeskusest peab uneprobleemide sagedaseks põhjuseks kontrollivajadust, kirjutab Lauramagasin. Ta soovitab unetutel end lõdvaks lasta ja kell näoga seina poole pöörata, nõnda tuleb uni kergemini.
Kõige rohkem segavad uinumist negatiivsed mõtted ja rahutus. Inimese aju on suurepärane planeerija ning ka lõppenud päevale hinnangu andja, just seetõttu on inimene ka ainuke elusolend, kellel magamisega probleeme esineb.
Kui palju mõelda ja muretseda, reageerib keha sellele kui stressile. Aju tajub ohtu ning jääb valvesse. Algselt see ju nii mõeldud oligi: inimene püsib ohtu tajudes virgena ning keha on lahinguvalmis.
Psühholoog soovitab unetuna lebades olukorda aktsepteerida. Mõtle endamisi - jään magama siis, kui jään - ning ära dramatiseeri hetke üle. Lühiajaline unepuudus tervisele ohtlik ei ole, keha saab sellega hakkama ning proovib pärast poolikuks jäänud ööd automaatselt sügavamalt magada.
Paljud unetud teevad selle vea, et lähevad magama liiga vara. Õigest unisusest annab märku see, kui inimene haigutab ning silmalaud hakkavad raskeks muutuma - just siis on aeg magama heita.
Kui uneprobleemid jätkuvad mitmendat nädalat järjest, tuleb probleemiga tõsisemalt tegeleda. Kindlasti ei tasu kätt kohe unerohu poole sirutada, vaid õigem on alustada inventuurist. Mõtle, kas oled oma eluga rahul või kompenseerid sa oma kehva enesetunnet karjääririndel rabelemisega.
Siin on ka mõned soovitused, mis paremini magada aitavad:
* Väldi nö tagantjärele magamist või mõnel hommikul kauem magamist. Ära säti oma elu uneprobleemide järgi, sest see vaid võimendab neid.
* Ära püüa kramplikult järgida nõuannet, et magamistuba peab olema pime, vaikne ja jahe, et hea oleks magada. See on jällegi üks viis, kuidas und oma kontrolli alla saada. Tegelikult sõltub uni ikkagi sinu unevajadusest, mitte sellest, milline sinu magamistuba välja näeb.
* Voodi olgu magamiseks ja seksimiseks - ei midagi muud. Niimoodi kinnitad nii teadlikult kui alateadlikult, et voodi - see kuulub kokku magamisega. Sellest saab peaaegu tingitud refleks.
* Kuigi otseselt ei ole tõestatud, et telerivaatamine und häirib, siis parem on siiski voodis mitte telekat vaadata. On inimesi, kes teleri ees uinuvad, kuid on ka neid, kes pooleldi ärkvel olles sündmuste käiku ikkagi jälgivad, ise seda märkamata.
* Aktsepteeri olukorda. Kui ei jää magama, no siis ei jää ja kõik. Ära ilmaasjata muretse. Lühiajaline unetus ei tee halba, kuid pikemaajaline magamatus nõuab juba tähelepanu.
* Ära nõua endalt, et pead iga päev tööl tippvormis olemas, eriti pärast halvasti magatud ööd. Inimesi, kes pidevalt ainult hästi magavad ja igal hommikul värske peaga ärkavad, on tegelikult vähe.