Filmifestival algas masu-tsirkusega

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pimedate ööde fimifestivali avaõhtul limonaadikino suures saalis tehti nalja majandussurutise üle.


PÖFFi-emme Tiina Lokk teeskles kõnet pidades, et pillas mikrofoni maha, siis läks elekter mängult ära ja tudengitest liba-elektrikud etendasid selle otsimise teemalise sketši. Niisugust nalja vaatas tõsise näoga pealt suur saalitäis kultuuritegelasi, neile lähedalseisvaid isikuid ning muid avaliku elu tegelasi.

Arnold ja Ingrid Rüütel, Urmas Paet, Ester Tuiksoo, Hans H. Luik ning paljud teised tuntud filmihuvilised jälgisid põnevusega PÖFFi avateost «(500) päeva armastust». Mida nad siis nägid? Tom (Joseph Gordon-Levitt) on arhitekti haridusega õnnitluskaartide kirjutaja, kellele hakkab meeldima uus, kaunis ja teistsugune kaastöötaja Summer (Zooey Dechanel). Ühel karaokeõhtul saab Summerile selgeks, et ta meeldib Tomile, kuid oh häda! - neiu ei usu armastusse ega huvitu poiss-sõpradest.

Selle masendavalt originaalse sisuga romantilise komöödia kohta ütles üks kinoringkondades tuntud daam (aga oma nime ei soovinud ta kirjapandud kujul näha) hiljem nii: «Sihtgrupp koosneb ilmselt valdavalt 12-aastastest tüdrukutest ja muidu lapsemeelsetest. Ma olen elus väga harva poole filmi pealt püsti tõusnud ja ära läinud, aga vat täna oli üks neist kordadest.»

Seda ta tegigi, võttes endaga kaasa slovgeenlasest filmirežissööri ja suundudes kino kõrvalmajja, Nordic Forum hotelli, kus toimus avapidu. PÖFFlaste päralt oli terve hotelli esimene korrus. Pakuti ohtralt ja maitsvalt süüa ning keskmise kategooria alkohoolseid jooke.

Tärgeldatud poliitikute sirgeselgsusele vastandus järelpeol kultuuri- ja kunstiinimeste vaimukas vabameelsus. Tantsuks mängis Ska Faktor.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles