Kas Masu-mäng väärib küünlaid?

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Masu-mäng.
Masu-mäng. Foto: Karli Saul

Masu ajal lasti Eestis välja samanimeline kaardimäng, kus mängijad pangajuhtideks kehastudes rikastuda üritavad.


Ehkki läbini eestikeelne (ja päris korralikult tõlgitud, muide), on Masu-mäng tegelikult adapteeritud variant ingliskeelsest mängust Crunch. Kuna finants- ja pangamaailm on niikuinii piirideülene, pole sellest suurt lugu.

Mängukarp meenutab värvi, vormi ja kujunduse poolest prisket tumeda šokolaadi tahvlit. Nii mõnelgi, kes seda Elu24 mängutoimetuse laual nägi, ilmus silmadesse maias läige. Tegelikult sisaldab see endas pakki nelja erinevat sorti kaarte ja mänguõpetust. Muide, pakend on ühekordseks kasutamiseks. Kui kord kaardid välja võtate, siis karpi lõhkumata on neid sinna kaunis keeruline tagasi ajada.

Kaks kuni neli mängijat kehastuvad erinevate pankade tegevjuhtideks ja katsuvad karmis finanstmaailmas üksteisest võitu saada. Aga võitja pole mitte see, kelle pangal kõige edukamalt läheb, vaid hoopis see, kes suudab mängu lõpuks kõige enam panga varasid boonuste, tulemustasude või lihtsalt kantimise teel endale rabada.

Seega on täiesti võimalik strateegia, mille kohaselt lastakse pank kähku pankrotti, aga enamik varasid sebitakse enda nimele ja ollakse lõpuks ikkagi võidumees. Mängureeglid on kaunis arusaadavad: pangad haldavad tööjõuturgu ja laenavad oma summasid intresside lootuses välja. Iga mängija käigukorra lõpus toimub mõni globaalne finantssündmus, mille tõttu pangad raha võidavad või kaotavad. Vastavalt sellele, kui kavalalt nad oma asju on ajanud.

Mängijad võivad vastaspankuritele eriliste ründe- ja kaitsekaartidega individuaalset peavalu valmistada. Aga kõige olulisem osa selles mängus on ikkagi isikliku vara kokku ajamine. Mäng pakub selleks aeg-ajalt ka legaalseid võimalusi, aga ainus tee kindlale võidule on häbitu sobitegemine. Reeglites lausa kehutatakse mängijaid väärtuslikumaid varakaarte salaja varrukasse või mujale ära nihverdama.

Seetõttu soovitataksegi seda mängu mängida vestiga ülikonda kandes: nii on palju rohkem varrukaid-taskuid, kuhu märkamatult varasid sokutada. Põhireeglid omandab iga vähemalt 12-aastane mängija juba esimesest korda mängides, selles midagi keerulist pole. Soovi korral saab neid täiendada enda välja mõeldud nn maja-reeglitega, et mängu põnevamaks või raskemaks ajada. Ja loomulikult saab masu-mängu edukalt mängida ka päris raha peale, kui selline soov peaks tulema.

Elu24 mängutoimetus hindab: 6,5/10.
Siin on meelelahutust küll, paariks õhtuks vähemalt. Ei võta liiga palju aega ega nõua pikka õppimist. Nalja saab kah.

Mängu vaimu arvestades naudivad seda rohkem need, kes suudavad selle endale tasuta sebida. Nii, nagu Elu24 mänguarvustajad katseeksemplari.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles