Eesti rahva südameheadus liigutas Urmast pisarateni
17. november 2009, 20:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV saatele «Ringvaade» andis telefoniintervjuu Urmas, kes sai saate «Sind otsides» abil kokku 28 aasta eest kadunud poja Andrusega.
«Olen tohutult tänulik eesti rahvale, pisarad jooksevad praegugi silmist, kui sellele mõtlen,» tunnistas Urmas. «Arvasin alati, et oleme üksteisele toiduks, aga tuleb välja, et oleme toeks ka, kui vaja.»
Mees ütles, et ei mõelnud saatesse minnes rahale - ta oleks kuidagi ikka läbi saanud ja kusagilt tööd leidnud. «Nüüd on mul eesmärk. Varem polnud mul millegi nimel elada,» sõnas ta.
«Telefoni teel oma lapselastega suhelda on nii tore!» rõõmustas Urmas ja nentis, et helistamine on kallis. Ta loodab, et poeg saab interneti sisse ja siis saab juba Skype'i abil suhelda.
Urmase ja Andruse kohtumine leidis aset mõned kuud tagasi ja siis oli neil koos veetmiseks aega kolm päeva.
«Olime kolm ööpäeva Tartus ja üldiselt ühtegi ööd ei maganud. Ma ei tea, mitu plokki suitsu ära tõmbasime! Käisime mööda Emajõe äärt ja rääkisime ööd läbi,» meenutas Urmas. «Kolm päeva on liiga lühike aeg, et 28 aasta mure ja valu ära arutada.»
«Sind otsides» toimetaja Iiris Saluri tunnistas, et juba lugusid läbi vaadates mõistsid saatetegijad, et tegu on emotsionaalselt tugeva teemaga. «Lootsime, et suudame maailma natuke paremaks paigaks muuta,» ütles ta.
Kuigi nad teatasid avalikult, et Urmase reisiraha on koos, annetasid inimesed sellegipoolest edasi ja tänaseks on koos juba peaaegu 40 000 krooni. Urmas ostab lapselastele jõulukingitused ja mitte ainult. «Ta arvas, et äkki seal on veel lapsi, kellele jõuluvana muidu ei tuleks,» rääkis Saluri.
Saluri rõhutas, et neil ei olnud plaani mingit fondi teha ja see oli puhtalt televaatajate algatus.