Reedel esitletakse Viru keskuse Rahva Raamatus Tanel Talve ja «Motoreporteri» seiklustest jutustavat raamatut «Musta kulla needus».
Tanel Talve ja «Motoreporteri» seiklused ilmuvad raamatuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talve sõnul tekkis idee teha reisikirja-stiilis raamat seetõttu, et «Reporteris» näidatud klipid olid väga lühikesed ja neist jäi välja palju põnevaid seiklusi. Raamatust, seevastu, saab teada kõigest, mida üheksa motomatkajat 7830 kilomeetrit läbides nägid, tundsid ja kogesid.
Päeva kokkuvõtteid kirjutas raamatu autor Kaspar Noor peaaegu iga päev ja neid said lugeda ka mootorratturite sõbrad ja pereliikmed. «Vahepeal ei olnud tehniliste probleemide tõttu võimalik blogi pidada ja siis hakkasid kõik juba muret tunda, et mis meiega juhtunud on,» meenutas Talve, kes raamatu eessõnas ütleb, et on välisuudiseid eetrisse andnud juba 15 aastat, ent alles nüüd, kui käima on lükatud «Motoreporteri» projekt, mõistab neid uudiseid, mida on varem tuhandeid kordi edastanud.
«Kummaline küll, aga kõik saab hoopis teise mõõtme, kui kas või korraks ise nende inimeste keskel olla, kellest raadios või teles oled rääkinud,» mõtiskleb ta. Raamatu tähtsaim aspekt on aga hoopis see, et kirjutatu ei ole surmtõsine, vaid pikitud huumori ja lõbusate fotodega.
«Samas loodan ma väga, et see raamat on abiks neile inimestele, kes plaanivad sinna kanti reisima minna – meie ise oleme sellistest reisikirjadest enne reise palju infot otsinud,» märkis nii Aserbaidžaanis, Kasahstanis kui Gruusias seigelnud mees. Lisaks raamatule ilmub peagi müügile «Motoreporteri» seiklustest jutustav DVD. See, kuhu motoseltskond järgmisel aastal sõidab, ei ole Talve sõnul veel paika pandud. «Oleme selles mõttes natuke napakad, et me ei planeeri oma reise eriti ette,» muigas ta.
Sõnastik
Et raamatut mõista ja motomeeste kõnekeelest aru saada, on raamatu alguses ka sõnastik. Näiteks:
• Mähkmepea – isik, kes ei ole ristiusku ning kannab oma lauba ja äpardunud soengu varjamiseks peas kaltse või mähkmeid. Ei räägi enamasti ühtegi mõistlikku keelt ning proovib elatuda valgete inimeste tüssamisest.
• Stepiümiseja – väike näriline, värvus varieeruv, suurus labakindast kuni väiksemat sorti ilveseni. Teeb erinevaid hääli ja palju pahandust mootorrataste ja mootorratturite kallal.
• Kopra-, kähriku-, hüääni- ja muud nahad – kõikvõimalikud rahvusvaluutad vastavalt olukorrale, riigile ja mähkmepeade arvule ja kontsentratsioonile.