Kolmapäeval, 4. novembril kell 16 avatakse Pärnu muuseumis Tartu mänguasjamuuseumi näitus "Kohvritäis lapsepõlvelugusid". Näitus on valminud Eesti Vabariigi 90 aasta juubeli ürituste raames ning jutustab Eesti laste elust ja mängudest läbi üheksa aastakümne (1918-2008).
Eesti on viimasel 90 aastal saanud tunda oma riigi loomise elevust, selle langemise kurbust, aastakümneid igatsust ja vaikset võitlust, taasiseseisvumise võidurõõmu ja argipäeva oma loodud riigis. Neil aegadel on alati olemas olnud lapsed, kes mängivad, õpivad ja kasvavad suureks, sõltumata sellest, mis toimub ümberringi.
Meie riigi 20. sajandi heitliku ajaloo sümbolina kasutatakse näituse kujunduses reisikohvreid. Kohvrite sees on ajastule iseloomulikud mänguasjad, mis pärinevad Tartu mänguasjamuuseumi kogudest või inimestelt, kelle lugusid tutvustatakse. Näitusel saab vaadata dokumentaalkaadreid Eesti laste tegemistest läbi 20. sajandi ning kuulata lapsepõlve juurde kuuluvaid hääli. Iga näituse külastaja saab meisterdada endale kohvri oma lapsepõlvelugudega.
2008. aastal võitis näitus Eesti muuseumide festivalil Narvas teise koha. Väljapaneku valmimist on toetanud kultuuriministeerium.
Seejärel avatakse valges saalis näitus "Kirjanik, aga ikkagi inimene!".
Ainulaadne ekspositsioon koondab esemeid, mis kõnelevad kirjanike igapäevaelust ja töötingimustest, osalevad peaaegu kõik Eesti kirjanike muuseumid.
Suurem osa kirjanikke, kelle esemed näitusel väljas on, ei saanud töötada vabakutselise kirjanikuna. Nende argipäevad olid sageli seotud hoopis teistsuguse tööga: kes oli arst, kes ametnik, kes apteeker, ajakirjanik või diplomaat. Sageli kirjutati varahommikuti, öösiti või suviti puhkuse arvelt.
Mida ütlevad kirjanike elu kohta nende tarbeesemed? Näitusel on oma lugu rääkida näiteks Smuuli karvamütsil, Koidula käsitöökarbil, Lutsu kellal, Kreutzwaldi mälestusristil, Tammsaare rahakotil.
Näitused jäävad Pärnu muuseumis avatuks aasta lõpuni.