/nginx/o/2009/10/27/257061t1h1b20.jpg)
Sa ei pruugi end ka neljakümneselt kuidagi teistmoodi tunda kui kolmekümneselt, kuid see ei tee olematuks fakti, et sinu keha on muutunud. Suurem osa naisi ei teadvusta endale, milliseid muutusi ja terviseprobleeme iga uus aastakümme endaga kaasa toob.
Forbes.com vestles George Washingtoni ülikooli meditsiiniprofessori Gigi El-Bayoumiga, kelle hinnangul ei näe naised sageli nn üldist pilti ja keskenduvad pigem üksikutele hädadele.
Kui tervisest juttu tuleb, siis mõtlevad igas vanuses naised esimesena rinnavähile ja ka näiteks südamehaigustele, kuid mitte teistele probleemidele, mis nõuaksid samuti regulaarset läbivaatust või skriiningut.
Forbes toob välja peamised terviseprobleemid, mille suhtes erinevas vanuses naised end kontrollima peaksid.
20+
Kahekümnendates naisi kimbutavad eelkõige sugulisel teel levivad haigused. Noortel naistel on rohkem seksuaalpartnereid ning seetõttu ka suurem risk haigestuda.
Teiseks oluliseks probleemiks on söömishäired. Anoreksia ja buliimia kõrval on levimas ka muud toitumishäired nagu näiteks ortoreksia ehk vajadus toituda ülitervislikult.
Kahekümnendates naine peaks igal aastal tegema PAP testi, mis aitab avastada emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid. Vähki tekitav inimese papilloomiviirus on üks tavalisemaid seksuaalsel teel levivaid viirusi. Lisaks PAP testile tasuks end kontrollida ka klamüüdia ja gonorröa suhtes.
30+
Kolmekümnendates naisi kimbutab sageli viljatus. Järjest rohkem haritud ja tööalaselt edukaid naisi lükkab lapsesaamist edasi, kuid tegelikkuses hakkab viljakus juba varastes kolmekümnendates tasapisi langema ning iga lisanduv aasta kiirendab langust veelgi.
Selles vanuses võib liigse kehakaaluga hädas olevatel naistel välja kujuneda eeldiabeet, mida iseloomustab normist kõrgem veresuhkru tase. Eeldiabeet võib aga kergesti diabeediks edasi areneda.
Kui oled ülekaalus või kui sinu peres esineb suhkruhaigust, siis peaksid kontrollima oma veresuhkru taset. Ameerika doktorid soovitavad alates 35. eluaastast kontrollida ka kilpnääret ning seda hiljem uuesti iga viie aasta tagant. Kiire kehakaalu tõusu või languse korral tuleks kilpnääret kontrollida ka tihedamini.
Kui sul pole õnnestunud rasestuda rohkem kui aasta jooksul, tuleks vajalike uuringute tegemiseks samuti arsti poole pöörduda.
40+
Neljakümnendates naisi ohustab sageli depressioon ning kuigi eksperdid pole päris kindlad, miks see nii on, peetakse üheks põhjuseks perimenopausist tingitud hormonaalseid muutusi.
Neljakümnene naine peab tihti maadlema nii laste kui vananevate vanematega ning see stress võib olla koormav.
Hormonaalsete muutuste tõttu lisanduvad kilod kergemini ja maha lähevad väga visalt. Vanemaks saades aeglustub ainevahetus ja keha toodab vähem naissuguhormooni östrogeeni, mis samuti kaalule negatiivset mõju avaldab.
Selles vanuses naistel esineb rinnavähki küll veel suhteliselt harva, kuid oluline on käia regulaarses kontrollis.
Sama kehtib ka südamehaiguste puhul: vanusega haigestumise risk suureneb.
Kindlasti tuleks jätkata PAP testiga ning lasta kontrollida veresuhkrut ja kilpnääret. Kui sa seda varem teinud ei ole, siis tasuks nüüd jälgida ka kolesteroolitaset ja vererõhku.
50+
Aeg südant kontrollida. Naistel, kes südamehaigustesse haigestuvad, ilmnevad esimesed sümptomid just pärast 50. eluaastat. Südant kaitsva östrogeeni tase on langenud ning sellega on ka südamehaiguste oht suurem.
Nüüd tuleks üle mõõta ka luud, et luudehõrenemist õigel ajal ennetada. Vanusega suureneb ka igat tüüpi vähihaiguste oht.
Viiekümnendate keskpaigaks on enamik naisi menopausi läbi teinud ning ehk on sellega ka kuumahood möödas. Samas võib menopaus kaasa tuua püsivaid muutusi kehakaalus ja libiido languse.
Iga kümne aasta tagant tuleks lasta end kontrollida jämesoolevähi suhtes, käia igal aastal mammogrammi tegemas, jälgida veresuhkru taset ja kontrollida luude tihedust.