Online-intervjuu: vastas kõmulise Viimsi valla lesbipaari jurist Reimo Mets

Anu Saagim
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diana Gurtskaya - Gruusia eurolaulik 2008 ja Club Angeli tegevjuht, Reimo Mets
Diana Gurtskaya - Gruusia eurolaulik 2008 ja Club Angeli tegevjuht, Reimo Mets Foto: Maria Vahuri

Hiljuti lahvatas tüli Viimsi vallas elava lesbipaari ja Viimsi vallavalitsuse vahel. Põhjuseks Viimsi valla resoluutne otsus jätta samasooliste mitmelapseline pere toetusest ilma. 

Antud teemal olid nõus teie küsimustele vastama nii kõmuline lesbipaar, kui ka neid esindav jurist Reimo Mets. 

See on tõesti räige diskrimineerimine - miks need naised ei kaeba meie riiki euroopa liidu ülemkohttusse?

Selleks, et esitada kaebus Euroopa Inimõiguste kohtusse on vajalik eelnevalt läbida siseriiklikud kohtuinstantsid st Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Kui asi peaks jõudma Riigikohtu otsuseni, alles seejärel on õigus minna edasi Euroopa Inimõiguste kohtusse.

Kuid ma olen kindel et maakohtu otsust ei muudeta ka järgnevate kohtute poolt. Kas Viimsi vald soovib edasi kaevata ei oska mina vastata, kuid kui asi jõuab Euroopa Inimõiguste kohtusse, siis ei räägi me enam 27450 kroonist menetluskuludest vaid eurodest samas summas.


Kas sarnast diskrimineerimist on märgata ka muudes valdades ja muudes eluvaldkondades?


Teiste valdade kohta minul isiklikult ülevaade puudub, kuid kui kellelgi on analoogseid probleeme, siis kindlasti võtke ühendust. Õigluse eest tuleb seista ja mitte keegi teine ei saa seda ilma isiku enda avalduseta teha.

Teistes eluvaldkondades on loomulikult samalaadseid probleeme, kus on esinenud probleeme, nt meditsiinis (haigla külastused), surnukeha kättesaamised, ühiselt võetud laenude jagamised, vara jagamised lahutuse korral jms.
 
Mida peaks meie seadusandluses esmases korras muutma, et Viimsile sarnaseid juhtumeid enam ei esineks? Kas Perekonnaseaduse paragrahv 1 muutmine soo-neutraalseks oleks osa lahendusest?

Perekonnaseaduse § 1 lg 1 on perekonnainstitutsiooni kaitsev abieluline kooselu vorm. Lesbid ei taotle abiellumist, vaid enda õiglast kohtlemist vastavalt kehtivatele seadustele. Kõik on võrdsed  meie põhiseaduse § 12 kohaselt.

Seadustada oleks vaja samasooliste isikute kooselu mingis vormis, kas see on abielu, partnerlussuhe vms ei oma seksuaalvähemuste seisukohast tähtsust. Peaasi et oleks olemas mingigi regulatsioon.

Perekonnamõiste on perekonnaseaduse kohaselt avatud ja see tähendab, et inimene sisuliselt ise otsustab kes moodustavad tema perekonna. Riigi asi ei ole tegelikkuses sekkuda isiku eraellu  või hakata reguleerima perekonna mõistet.

See on meie igaühe enda vaba valik ja see milline on ühiskonna arusaam perekonnast on ühiskonna hinnang, aga mitte õiguste või kohustuste jagamine.

Kuivõrd reaalne seda juhtumit Riigikohtusse viia ning sealt saada sellist lahendit, mis välistaks igasuguseid püüdlusi defineerida perekonna mõistet kitsalt, ehk ainult mehe ja naise kooseluna? Mis juhtub, kui hakatakse ohtralt kasutama perekonna mõiste asemel abielu mõistet, mis Eestis puudutab ainult heteropaare?


Ma ei näe abielu mõiste kasutamisel sellist kaalu nagu see oli võib-olla 50 aastat tagasi. See on sõna ja muide ka sootu sõna eesti keeles. Asjaolu, et see on ajaloo käigus saanud rahva seas tõlgenduse, kui mehe ja naise vahelisest liidust on Euroopas ammu unustatud teema.

Abielu institutsiooni eest seismine on iganenud ja radikaalselt konservatiivne lähenemine. Mitte ükski heteroseskusaalne abielu ei muutu samasooliste isikute vahelise abielu tõttu vähem väärtuslikuks, vastupidi see näitab riigi suhtumist oma kodanikesse võrdselt kohtlemisel.

Perekonnad ja abielu ei ole samaväärsed mõisted ja paratamatult jäävad mõlemad seadusesse sisse.

Lugupeetud advokaat, kuidas suhtute kooselava õe ja venna soovi üheskoos lapsi üles kasvatada ja sellel otstarbel oma suhte legaliseerimist vastavalt perekonnaseadusele? Täpsustuseks, lapsed ei ole omavahel sigitatud.

Kas nad moodustavad leibkonna? Kas neil on kahe peale kokku kolm last, keda nad kasvatavad? See on provokatiivne küsimus ja mitte  teemakohane.  Me räägime koos elavatest isikutest, kes moodustavad perekonna – lesbid moodustavad perekonna koos oma lastega.

Igas vallas on oma määrused, mille alusel mida jaotatakse. Käesoleval juhtumis ei ole vald tegelikkuses isegi huvi tundnud selle vastu, kas kooselu on olemas ka faktiliselt. Kui kooselu faktiliselt ei ole olemas oleks tegemist maksupettusega.

Kas lastel isasid ei ole? Ehk kas on siiski tegu kahe perekonnaga, mis ei käi paljulapselise pere alla?

Lastel on isad olemas ja isad suhtlevad samuti lastega. Küsimus ei ole isades või nende poolt makstavates toetustes, vaid võrdses kohtlemises ja valla poolses diskrimineerimises.

Samas vallas elavad ka heteropaarid, kellel on eelmisest abielust kahe peale kokku kolm last, neile vald on nõus maksma toetust. See on kõige ehtsam näide sellest kuidas diskrimineeritakse samasooliste isikute perekonda-kooselu.

Oluline fakt on see, kellega lapsed koos elavad, mitte see, kes nad eostas või sünnitas. Kui me räägiksime lastekodu lastest, kas siis oleks Teie argument sama, et lastel on ju isad olemas? Me räägime lastele antavatest soodustustest ja nende jagamisest võrdsetel alustel.

Tere Reimo Mets! Selline küsimus, et kas Viimsi vallal oleks mingigi võimalus saavutada kohtus edu? Sest iga ratsionaalne inimene, kes teab Eesti seadusi ja vaatab kainelt asjale saab ju aru, et tegemist diskrimineerimisega (selletõttu tundub minule, et edasikaebamisega raisatakse mõttetult maksumaksja raha).

Tere. Teil on õigus, minu vastus on, et vallal ei ole lootust saavutada edu, kuid õigust mõistab Eesti Vabariigis kohus ja seetõttu on see pelgalt minu arvamus, mitte kohtu arvamus. 

Mida peaks riik ette võtma, et kui tulevikus mingi homopaar hakkab toetust nõudma ei oleks tegu kahe inimesega, kes niimoodi lisaraha soovivad? Orientatsiooni on ju võimatu näo järgi öelda. Edu kohtus!

See ongi seadusandja kohustus tuvastada sotsiaaltoetuste andmisel kas taotleja on selleks õigustatud. Inglismaal on loodud spetsiaalne töörühm inimesi, kelle ülesandeks on tegeleda võimalike maksupettuste uurimisega samasooliste isikute vahelise kooselu tuvastamiseks.

Eestil on sinna veel pikk maa, sest meie ametnikud ei tea täna veel suurt midagi seksuaalvähemuste probleemidest, nende kommetest, tavadest või kooselu vormidest. Haridust oleks vaja jagada ennekõike antud valdkonnas rohkem, et inimesed saaksid aru millest või kellest üldse jutt käib.

Kui valla määrus-korraldus näeb ette abi vaid abielus olevatele peredele, oleks asi arusaadav (kuigi teiste huve diskrimineeriv). Kui aga sama määruse-korralduse alusel on makstud toetust "vabalt koos olevatele paaridele", oleks tegu küll ebavõrdsusega. Kes määratleb vaba-kooselu mõiste?

Vaba kooselu mõiste on määratlemata. Ilmselt määratleb selle vallaametnik ise. Kuid küsimus ei ole vaba kooselu mõistes vaid perekonnaliikme mõistes, mida vallas muudeti eesmärgiga mitte mingil juhul lesbidele toetust anda.

Lp Reimo Mets, mina olen nõus, et tegemist on räige diskrimineerimisega. Kas Te arvate, et samasooliste abielude seadustamine oleks ainuvõimalik lahendus? Kas Te arvate, et antud pretsedent kiirendab Perekonnaseaduse paragrahv 1 muutmist soo-neutraalseks?

See on küsimus riigikogu liikmetele kui seadusandjale. Kuid kõige lihtsam viis oleks tõepoolest teha Perekonnaseaduse § 1 soo neutraalseks ja kõik probleemid oleksid lahendatud. Põhiseaduse § 26 kohaselt on hetkel tegemist põhiseaduse rikkumisega.
 
Vald võib küll teatud otsuseid ise määrata aga kas ta peab samas arvestama ka riigis ning EU-s kehtivaid seadusi ja norme?

No aga kuidas siis vald üldse eksisteerida saab? Valla eesmärk on ju olla riigivõimu esindaja oma kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Raha mida vald jagab tuleb ju ikkagi riigikassast. Vald peabki lähtuma oma korralduste ja määruste andmisel ainult ja ainult kehtivast seadusandlusest ja EU Direktiividest.

See et nad seda ei tee viibki selleni, et kohus tühistab nende korraldused ja määrused. Vt.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, seal on ära toodud, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanded ja õigused.

Kui isikud on võrdsed, miks peaks abielupaari ja samasoolise paari õiguslik olukord erinema ainult partnerite soo tõttu? Mis tingib samasooliste suhtes kuidagi erilise ja kitsendava regulatsiooni vajaduse?

Just selle nimel me võitlemegi, et ei tohiks eristada soo tunnuste põhjal. Erilist kaitset ei olekski vaja, kui vald oleks normaalselt soovinud asja võrdse kohtlemise seisukohast lahendada. Vald tõlgendab samasoolisi isikuid teistest erinevalt mitte samasoolised isikud ei nõua mingeid eriõigusi.
 
Kas pole lihtsal regulatsioonil siini eelised veel ühe põhjendamatu seaduserägastiku loomise ees?

Mis see põhjendamatu rägastik siis on? Hetke situatsioon näitab konkreetselt millist omavoli üks vallavalitsus kasutab. Järelikult siis on vajadus, kui on probleemid.

Elan vabaabielu ja mul on 1 laps, sõber elab samuti vabaabielu ja tal on 2 last, kui kolime kokku siis oleme perekond 3 lapsega teie mõistes ja saaksime nõuda hüvitisi. Minu arust oleksime me siiski 2 erinevat perekonda, kes moodustavad ühise leibkonna. Kui perekond viia laiemale pinnale, kui ta praegu on siis kus on piir ? 2-3-7…naist, meest või 3 meest 1 naine ja lapsed…. Kus on siis piir?


Oluline on see, et kas te moodustate perekonna või mitte. Kas keegi keelab Teil kokku kolimast, laske käia, kuid miskipärast olete te siiani jäänud eraldi elama. Milles siis põhjus?

Kas te tõesti arvate, et te tahaksite oma sõbraga koos elama hakata kooli, lasteaia toidutoetuse ja tasuta ühistranspordi toetuse saamise eesmärgil? Ma kahtlen selles, sest 400 krooni pärast kuus ei viitsi Te tõenäoliselt isegi kolimist ette võtta.
 
Teate, härra jurist Reimo Mets, mina olen aus kristlane ja minu jaoks õhkub sellest loost nii läbinähtavat valelikkust. Kaks naist (kaks meest) saab olla abielu (perekond) vaid inimeste silmis, kelle sisetunne (südametunnistus) on juba nii kalestunud, et nad enam aru ei saa (ei erista), mis on normaalne ehk siis Jumalast seatud. Et toetus läheb lastele ja mitte vanematele? Ei, asi on pigem teie mõttetus võitluses selle nimel, et homod (lesbid) ikka oma väärastunud õiglustunnet saaksid kuidagi iseenese silmis upitada ja maailma ees õiged olla. Mille nimel?

Lugege mu lugu Delfist kuidas Saulusest sai Paulus. Teie kui kristlane peaksite aga teadama ja juhinduma Jeesuse põhimõttest, lase teisel elada ja ela ka ise. Miks siis vallavalistsus kiusab ja diskrimineerib samasoolisi isikuid.

Ja ärge tulge rääkima mulle perekonna  ja abielu mõistest mis on püha jne. Harige end ja laiendage oma silmaringi ning ärge Teie tulge mind ja minu lähedasi hukka mõistma minu siseveendumustes.

Me elame demokraatlikus riigis, mitte Piiblis. Ja muide, ma olen sama normaalne nagu Teiegi, kuid ma ei tule Teile ütlema, et peale Piibli eksisteerib maailmas veel raamatuid ja erinevaid kooselu vorme, kui Piiblis kirjas.

Teie usk on Teile püha ja mina ei ründa Teid, seega rohkem sallivust ja aktsepteerimist oma liigikaaslaste vastu nagu Jeesus seda Teile korduvalt oma sisemuses on meelde tuletanud. Õigluse nimel.

"Lesbipaari esindava juristi Reimo Metsa sõnul on tegu räige diskrimineerimisega, mida üks normaalne õigusriik endale lubada ei tohiks." Diskrimineerimisega? Kelle suhtes? Lesbide suhtes? Lugedes wikipedias perekonna mõistet on vägagi selgelt näha, et nemad perekonna alla ei kuulu. Nii et valla otsus on täiesti mõistetav, kas te ei leia?

Ei leia ja ma ei teadnuki, et Wikipedia on määrava tähtsusega teos mõistete defineerimiseks. Kaasaarvatud ei arva nii Euroopa Inimõiguste kohus muide.

Reimo, kas neid lapsi juba koolis kiusatakse ka? Väike vald, nagunii kõik teavad mis perekonnaga tegu. Kes neid kaitseb, kui sellised asjad suure kella külge riputatakse?

Viimsi vald pole sugugi nii väike ja teate, lastel ei ole omavahel küll see teema probleemiks. Kogu see teema samasooliste isikute laste kasvatmisel on täiskasvanutele probleemiks, mitte lastele.

Laps mängib sama rõõmsalt, sööb sama palju ja armastab oma ema samapalju, kui seda tavalises heteroperekonnas. Kaasaarvatud saavad lasped omavahel oma maailmas alati täiesti probleemideta hakkama.

Kui täiskasvanud ei süstiks lastesse negatiivsust samasooliste isikute vastu, ei oleks mitte mingit probleemi. Paraku homofoobsus on veel laialt levinud. 

Kas lesbid ja homod ei võiks moodustada oma kommuni ehk siis valla, kus nad saaks rahus oma valla seaduste järgi elada, teisi ärritamata?

Ei näe vajadust ja kui Teie tunnete end ärritatuna võite ju ise ära kolida? Lesbid on oma eluga rahul, kuid Teid ärritab antud temaatika, küsige enda käest mis põhjusel.

Kas homode ja lesbide narrimine on karistatav ka seaduse järgi?


Vaenu õhutamie on küll Karistusseadustiku § 151 kohaselt karistatav.

Kõik saavad sellest aru, et SUURPERE ON EMA-ISA JA NENDE KOLM LAST, st kokku 5(viis) inimest. Toonitan veel kord- suurpere moodustab minimaalselt5(viis) inimest.
Jätame selle lesbijutu kõrvale ja vaatame asja puht matemaatiliselt, sest muidu ei ole see aus ega õiglane teiste suurperede suhtes. Kui liidame kaks pere kokku, siis suurpere minimaalne suurus peab olema 10(kümme) inimest. Antud pere puhul me saame kokkuliites vaid 7(seitse) inimest- 2 isa, 2 ema ja 3 last.

Küsimus. Miks ma isad siia juurde liidan? Aga seepärast, et minu teada mõlemad isad elavad ja neil on kohustus maksta lastele elatist. Seega teiste nn. normaalsete suurperedega (5 liiget) võrreldes tekkiks neil täiesti asjatu eelis, ühesõnaga lesbinduse sildi alla püütakse siin luua ebaõiglane pretsedent. Ja see on vale.

Tulge mõistusele - siin pole juristi vaja ja lesbindusega ei ole siin midagi pistmist, lihtsalt kaks ema püüavad teha ahjualust. Palun parandage mind, kui ma eksin.

Te eksite. Teie käsitlus on vale ja Te ei mõista, kes on perekonnaliikmed. Isad ei ela selles leibkonnas, neil on oma pered. Oluline on siinjuures faktiline kooselu, mitte laste sünnitamine või eostamine.

Keegi pole rääkinud ka sellest, et kas isad maksavad toetust või mitte. Küsimus on lihtne – kui vallas on antud õigus saada toetusi, siis nende jagamine peab toimuma võrdsetel alustel.

Teie argument on ümberlükatav valla enda tegudega toetuste jagamisel heteroseksuaalses vabaabielus olevatele paaridele. Miks siis nemad on õigustatud toetust saama?

Ma ei saa üldse aru, mille üle vaieldakse. Kas samasooliste kooselu võiks võrdsustada vabaabielu elava mehe ja naisega? Minu meelest on üks suur erinevus: koos elavat paari muudab pereks alles ühine laps, võimalik, et ka lapsendatud laps. Kui aga kaks inimest identifitseerivad end perekonnana vaid leivad ühte kappi pannes, pole küll asi korrektne.

Kas see lesbipaar ei peaks mitte lapsendama vastastikku need lapsed ning siis ehk saaks hakata rääkima alles suurperest, kellele toetusi maksta? On mul õigus?

Ei ole õigus. Leibkond ja lapsendamine ning toetuste jagamine on kõik eri mõisted. Tehke mõisted selgeks, siis saate aru.

Härra Mets, mis te arvate, kas meedia kuritarvitab seksuaalvähemusi, illustreerides neid puudutavaid lugusid vikerkaarevärvilises pükstes paari pildiga luues neist halvustava kuvandi kui ühiskonnale vastanduvatest indiviididest vaatamata sellele, et seksuaalvähemused on üks osa ühiskonnas, keda pole võimalik väliste tunnuste järel eristada?

Olen nõus, et teatud kontekstis kasutatakse pilte või fotosid, mis ei ole konteksti kohased. Kuid alati on parem rääkimine, kui üldse mitte rääkimine. Rahvast on võimalik harida ainult läbi selgistöö ja rääkimise, mida rohkem räägitakse seda rohkem meelde jääb.

Kas te ei arva hetkel, et see praegune olukord kahjustab kõige rohkem nende laste huve?


Mille nimel Teie arvates siis emad võitlevad? Laste huvide eest eelkõige ju, mitte oma seksuaalseorientatsiooni eest.

Meie riigis on juba nii palju geisid ja lesbipaare. neid on kõikides eluvaldkondades, ka poliitikute ja kõrgete ametiisikute seas. Miks siis teie arvates ei suudeta ikka veel Eesti riigis vastu võtta seadust mis legaliseeriks nende kooselud pluss muud hüved, mis kooseluga kaasnevad?

Kes on otsustamisel võtmeisikud ja miks nad ei luba seaduses muudatusi? Miks seda teemat kardetakse ja keda kardetakse teie arvates?

Kardetakse ühiskonna poolset hukkamõistu, sest poliitika käib läbi valimiste ja mitte keegi ei taha võtta endale silti külge, et nende partei on see kes seisab seksuaalvähemuste õiguste eest. Loodetavasti järgmistel Riigikogu valimistel on see olukord muutub.

Normaalse perekonna moodustavad ikka naine, mees ja võimalusel (keda on sellega õnnistatud) ka lapsed. Kooselu võivad korraldada muidugi nii lesbid kui homod, aga see pole täisväärtuslik pere. Mul ei ole ühesooliste paaride kooselu vastu midagi, aga kuna see on ikka nn haige (ei leia paremat sõna ja ei taha kedagi solvata) elukorraldus, siis ei tohiks neile perekonna kui sellise seadused küll laieneda.

Lp jurist, kas teie arvates laieneb perekonna mõiste ka nt kolmele lesbile, kes on olnud abielus meestega ja lapsed sünnitanud? Kui neile meeldib elada kolmekesi koos nagu kommuunis, kahest ei piisa. Ja üks asi jäi veel silma. Üks proua tunnistas ju ise ka, et ta on viltu kasvanud, et pole nagu päris normaalne.

See on Teie isiklik arvamus perekonna liikmete kuuluvusest. Seadus ei räägi sellest, kes võivad moodustada perekonna. Perekonna mõiste on avatud mõiste. Kui on kommuun, siis ei ole ju perekonda nagu ise väidate.

Miks te küsite mu käest küsimusi, mille vastuse te ise ette ära ütlete? Üks proua võib-olla kuskil tõepoolest ütles Teile kuskil, et ta on viltu kasvanud, kuid paraku ei ole need minu kliendid.

Meie pere elab ka Viimsis ja on 3-lapseline täiesti tavaline pere - ema, isa ja 3 last. KUID meie ei saa tasuta koolitoitu, sest alates sellest suvest muutis vallavalitsus määrust ja maksab kinni koolitoidu vaid neile, kel sissetulekuid napib, mitte kõigile 3-lapselistele nagu varem.

Miks räägitakse vaid sellest, et vallavalitsus muutis määruses perekonnaliikme mõistet, aga mitte sõnagi sellest, et isegi kui neid arvestataks ühe perena, nad siiski tasuta koolitoitu ei saaks? Kuna hiljaaegu osteti Viimsisse maja, siis eeldan, et sissetulekutega neil probleeme pole.

Tasuta transport kehtib vallavalitsuse töötaja sõnul vaid seni, kuni vanim laps saab 16. Kuna seal peres üks laps juba on 16, siis ka sellele soodustusele neil õigust pole.

Seega nii nagu mina aru saan, pole neil tegelikult õigust mingeid toetusi saada, isegi kui neid loetaks üheks perekonnast. Parandage mind, kui ma eksin.

Parandan! Esiteks esitati avaldus juba jaanuaris 2009, seega sellest perioodist kuni suvise vallavalitsuse uue määruseni oleks nad pidanud toidutoetust saama. Asjaolu, et vald otsustas toiduraha maksmise majandussurutise tõttu uues määruses üldse ära kaotada on valla õigus. Kuid see ei muuda olematuks perioodi aja eest mille jooksul neil oli õigus toetust saada.

Mis puudutab transporti, siis ühe lapse 16-eluaastaseks saamine ei muuda 3 lapse olemasolu mitte kuidagi. Ilmselt on see vallavalitsuse ametniku seisukoht seotud kohustusliku koolikorralduse vanuse piiranguga. Kuid kuna see on suusõnaline jutt siis mina Viimsi valla suusõnalisi väiteid ei usu.

Tänasel hetkel on neil õigust saada tasuta ühistransporti. Perekonna majanduslik seis ei ole siinkohal absoluutselt oluline, oluline on see et toetust jagatakse võrdsetel alustel, mida aga ei ole tehtud.

Kus nende laste isad on, kes peaks neid toetama või kasutasid naised lihtsalt spermadoonoreid? Miks nad sel juhul üksikema toetust ei nõua?

Isad on olemas, kuid küsimus ei ole isades vaid vallas kehtivate soodustuste andmises võrdsetel alustel. Ka teised isad ei maksa ju kinni ühistransporti või koolitoitu, see pole nende kohustus, vaid valla enda soodustus sotsiaaltoetuste jagamisel.

Valla eesmärk on läbi suurperede toetuse anda vallaelanikele märku, et valda huvitab vallaelanike arvukus. 

Minul tekib lihtsalt küsimus. Mis teeb paarist paari? Näiteks kui kaks tavalist sõbrannat elavad koos ja kasvatavad lapsi ühe katuse all, kas ka see kvalifitseerub perekonnaks? Kui jah, siis kuidas ja kui ei, siis miks? Kas peab leidma tõestust see, et inimesed elavad suguelu?

Mina ei ole seadusandja, see on küsimus meie riigikogule, kuidas seda seadustada. Kuid sotsiaaltoetuste jagamisel on oluline leibkonna mõiste. Ma ei arva, et suguelu on kõige olulisem kriteerium toetuste andmiseks.

Kas ametnikud heteropaare laulatades küsivad, et kas te seksite? Unustage see seksi teema ära selles valguses, lesbid ei ole kordagi seda esile toonud. Mis toimub magamistoas ja see on nende eraelu puutumatus, mida kaitseb meie Põhiseaduse § 26.

Kas Viimsi paar saab alimente ka laste isadelt? Kui lapsed saavad rahalist toetust ka isadelt, kas on õige, et nad saavad ka mitmelapsetoetust?

Ei kommenteeri, sest see pole antud kontekstis oluline.

Kuidas kirjutaksite lahti või defineeriksite sõna paar või pere?

Ma olen jurist, mitte keeleteadlane-filoloog. Pöörduge küsimusega Eesti keele Instituudi poole.

Üldiselt olete jätnud haritud inimeste mulje. Mis haridus teil või teie klientidel on ning kust ammutate teadmisi oma õiguste võimalikult edukaks kaitsmiseks, pretsedentide leidmiseks? Jõudu ja edu!


Tänan. Minul (Reimo Mets) on juriidiline kõrgharidus. Teadmised antud valdkonnast pärinevad perekonnaasjades edukalt orienteeruvalt jurist Reimo Mets konsultatsioonist.

Oletame, et Teil õnnestus lõpuks leida juriidiline juhtum, millega Euroopa abil Eesti maksumaksjalt trahvi või muud rahalist väärtust välja pressida, laste ärakasutamise eetilist külge ma hetkel ei puudutaks. Kui suur on Teie arvates võimalus, et mitte keegi eestlastest taolist väljapressimist isiklikult ei võta?

Meie küll ei näe selles endal mingit süüd lasuvat, et riigiametnikud ei suuda oma tööd korrektselt teha. Kui maksumaksjad on sedavõrd homofoobsed nagu me erinevatest gallupitest näeme, siis selline suhtumine peabki neile kalliks maksma minema.

Mis siis teha, kui inimesed ei taha aru saada. Mina elan hetkel ja praegu ja meil ei ole aega oodata, millal ühiskond muutub sallivamaks, tolerantsemaks või aktsepteerivamaks. Meie ei ole kellelgi palunud meiega kakelda.

Kas koos elavad mees ja naine, kes pole abielus, saavad lastetoetust? Kui saavad, siis pole põhjust lesbipaarile toetuse andmisest keelduda. Kui aga sellised mees ja naine ei saa, siis pole põhjust lesbipaari eelistada. Kas olen asjast õigesti aru saanud?

Oluliseima olete unustanud, neil peab olema kokku kahe peale kolm last. Aga jah, vabaabielus elavatele isikutele antakse  toetust, aga niipea kui tegemist on samasooliste isikutega, ei anta.

Reimo, ka on ikka kindel, et tegu lesbipaariga? Võib-olla lihtsalt elavad parema toimetuleku nimel koos kaks peret, kust Sina tead?

Nad on lesbid, muidu oleks neil ammu juba piltilusad mehed, sest nad näevad mõlemad väga head välja.

Põhiseadus ütleb: "Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest." Selle pere kolmel lapsel on kokku neli vanemat. Nelja peale on ju palju kergem ilma toetusteta lastele kõige vajaliku ostmiseks raha kokku saada, kui tavalises kahe vanemaga peres?


Matemaatikas olete õigel teel. Ja täpselt nii ongi, kuid me räägime valla poolt sotsiaaltoetuse andmise õiguse kasutamisest. Selle sisu on lihtne. Kui vald on otsustanud, et antakse kolme ja enama lapselisele perele toetust avalduse alusel, siis vald seda ka ananb.

Selline avaldus saigi esitatud ja keeldumise põhjuseks ei saanud mitte laste arv vaid see, et isikud on samast soost. Sugu ei muuda reaalsuses eksisteerivat perekonda 

Elan juba 25 aastat nö. vabaabielus. Nii mitmedki tegevused on lubatud ainult abieluinimestele- näiteks tuludeklaratsiooni koostegemisest .

Ka toetused on nii mõnedki ainult peredele. Kui nüüd mõelda, et meie EI OLE PERE ja LESBIPAAR ON PERE siis on siin riigis küll midagi väga valesti. Kas pole?

Te olete küll pere ja lesbipaar on ka pere, ainult et erinevate liikmetega. Kuid uskuge mind, et tuludeklaratsiooni ühiseks  täitmiseks samasooliste isikute poolt kulub veel omajagu aega.



Suured tänud kõigile asjalikele küsijatele ja veel suuremad tänud Reimo Metsale kannatlikkuse ja põhjalikkuse eest küsimustele vastamisel! 



 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles