Miks omavahel ei tohi elada ja lapsi kasvatada samasoolised?
21. oktoober 2009, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi vald kaebas eile edasi Tallinna halduskohtus tehtud otsuse, mille kohaselt peab vald koos elavate naiste avalduse peretoetuse saamiseks uuesti läbi vaatama. Sellest hoolimata on naised kindlad, et neil õnnestub vald ka teist korda seljatada.
Tegu on kahe naisterahvaga ehk lesbipaariga, kes elavad ilusas armsas majas Viimsi vallas. Neil on koer ja kolm last. Peres kuulub üks laps ühele ja teised kaks last teisele naisele. Nad on elanud koos kolm ja pool aastat ja nad on enda arvates täisväärtuslik perekond. Naised kasvatavad korralikult koos lapsi. Lapsed käivad koolis ja lasteaias.
Lugu sai alguse, kui naised uurisid ühel päeval Viimsi vallas elamise tingimusi ning avastasid, et paljulapselised pered võivad saada Viimsi vallalt toetust. Näiteks saaksid nad kasutada odavamalt ühistransporditeenust ning nende lapsed tasuta lasteaia- ja koolitoitu. Toetuse summa oleks Viimsi vallalt olnud ca 500 krooni.
Naised tegid vallale avalduse. Aga kui Viimsi vald sai teada, et tegemist on hoopis kahe kooselava naisega, siis hakati naistele kaikaid kodaratesse loopima. Kohe hakati isegi kohalikku seadust muutma. Näiteks öeldi, et perekond on mees ja naine, mitte see kus on kaks naist.
Teemasse sekkus lõpuks õiguskantsler, kes tegi noomituse Viimsi vallavalitsusele. Kahjuks ei muutnud ka see olukorda paremaks ning asi läks kuni kohtuni välja. Kaks koos elavat daami said kohtus võidu.
ETV saates «Ringvaade» rääkis üks naistest, et on kohtu otsusest meeldivalt üllatunud. Naine ütles, et on uhke, et elab taolises riigis, kus on selline aus kohtusüsteem ning et tal on tunne, et see on tõeline Euroopa Liit. Rõõmustas ning lisas, et kuigi otsus kohtusse minna ei tulnud kergelt, oli ta oma võidus kindel.
Kolme last kasvatav samasooliste pere loodab, et kohus toetab neid ka järgmisel istungil. Vallavalitsuse otsus asi edasi kaevata tuli neile siiski šokina ja naised ei saa aru, mille nimel vald nende vastu võitleb.
Tants toetuse ümber on kestnud juba selle aasta jaanuarist saadik. Jutt käib siis toetusest umbes 500 krooni kuus. Eesti rikkaim vald ei soovi seda pisikest abiraha neile maksta.
Naine kinnitas «Ringvaatele», et selliseid peresid on Eestis tegelikult palju. Naine lisas, et tema isiklikult teab mitmeid lesbipaare, kes kasvatavad koos vähemalt ühte last ja lesbide hulgas on hetkel täielik beebibuum.
Viimsi vallavanem Haldo Oravas ütles Postimees.ee'le, et selget seisukohta värske kohtu otsuse peale pole vallavalitsus jõudnud veel kujundada. «Vallavalitsus küll natuke teemat arutas ja esialgu leidsime, et kaebame otsuse edasi,» sõnas Oravas.
Tema sõnul leidis kohus, et üks vallavalitsuse viidatud alus ehk volikogu poolt kinnitatud sotsiaaltoetuste määramise kord ei olnud asjakohane. «Ajalises lõikes oli kohtul ka õigus, sest määrust oli volikogu arutanud 9. juunil ja vallavalitsus tegi konkreetses kaasuses korralduse 12. juunil ehk pärast volikogu otsust, aga viga oli selles, et otsus jõustus alles 1. juulist,» tõi vallavanem välja.
«Paberlikku kooskõla oli jah kohtul põhjust ette heita, ent sisulisse arutellu kohus ei tunginud. Kohus ei analüüsinud üldse samasoolisuse küsimust,» kinnitas Oravas.
Tema sõnul läheb apellatsioonikaebus koostamisele. «Me kaebame edasi otsuse, sest me päris ei nõustu, et see on ainus argument, mille alusel kohus võis otsuse langetada, sest siin on ka kaalutlus aluseks,» märkis vallavanem, kelle arvates lapsi ühiselt kasvatavad naised valla uue määruse alusel perekonna mõiste alla ei mahu.
Mida arvate teie, kas ühiselt lapsi kasvatav lesbipaar mahub perekonna mõiste alla või mitte? Ning keda karistab sellise käitumisega Viimsi vald – kas lesbipaari või nende lapsi?