Viimased sada aastat on meie välimust märgatavalt muutnud. Inimesed on suuremad, kuid kahjuks ka paksemad, naiste rinnad aga järjest priskemad.
Naiste rinnad lähevad järjest suuremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa ajakiri Bild on võtnud vaevaks võrrelda sealsete naiste pikkust ja kehakaalu tänapäeval ja sada aastat tagasi ning küllap võime meiegi saksa naistega paralleele tõmmata.
Saja aasta eest oli keskmine saksa naine 1.57 pikk. Praeguseks on sakslannade keskmiseks pikkuseks 1.65 ning muutunud on ka mitmed muud strateegilised mõõdud.
Naiste keha ei ole enam nii habras kui sajand tagasi, kuid samas ei saa kaasaja naised uhkustada ka eriliselt kurvika liivakellafiguuriga. Naiste talje- ja puusaümbermõõt on järjest rohkem ühtlustumas ning rinnaümbermõõt kasvamas.
Rindade suurenemises ei tohiks küll midagi hullu olla, kui selle taga poleks midagi, mis naistele väga ei meeldi - nimelt keskmise kehakaalu suurenemine.
Ka hormoontabletid, mida võetakse näiteks menopausi jõudmisel, lasevad tänu suurele östrogeenihulgale rindadel kosuda. Kas suuremad rinnad ka rinnavähki haigestumise ohtu tõstavad, on esialgu veel ebaselge.
Kuigi igapäevatoiduga saadav kalorite hulk pole oluliselt muutunud, on muutunud toiduainete koostis ning see mõjutab ka kehakaalu. Toitumisekspertide sõnul sööme me rohkem küllastunud rasvhappeid ja suhkrut.
Kuuskümmend aastat tagasi sõid naised rohkem köögivilja ja kompleksseid süsivesikuid ning liikusid tänu kodutöödele rohkem. Käidi peamiselt jala või sõideti rattaga.
Vale toitumine ja vähene liikumine on ka peamiseks põhjuseks, miks naiste talje järjest kosuma on hakanud. Rasv koguneb kõhupiirkonda ning ei ole vaid silma häiriv iluviga. Suurem taljemõõt tõstab ka vererõhku ja diabeediriski.
Selles, et inimesed järjest suuremaks muutuvad, on «süüdi» ka paranenud elutingimused. Korralik arstiabi, pesemisvõimalused ja köetud majad võimaldavad keha energiat millekski muuks kasutada.
Southamptoni ülikooli professori Bernard Harrise sõnul kulutasid inimesed enne keskkütte leiutamist enda soojashoidmisele oluliselt rohkem energiat kui praegu. Nüüd läheb see energia käiku muu hulgas ka keha suuremaks kasvatamisele.
Viimaste aastakümnetega on kasvanud ka puusaümbermõõt, sest rasvale meeldib koguneda ka puusadele. Puusapekk on kõhurasvast küll pisut parem, kuna aitab südamehädasid eemal hoida.
Ka jalanumber pole enam see, mis kümneid aastaid tagasi. Mis on ka loomulik, sest suurem keha vajab laiemat toetuspinda. On täiesti võimalik, et täiskasvanud inimene peab kaalus juurde võttes endale numbri võrra suuremad jalanõud hankima.