Kanter, Tammert ja Mändla tassisid võõrast diivanit

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kettaheitjad Gerd Kanter, Aleksander Tammert ja seenioride kuulitõuke maailmameister Roland Mändla aitasid teisipäeval Tallinnas Lastekodu tänaval neile täiesti tundmatu inimese diivani ühest korterist teise kolida.


Kuulsad spordimehed võtsid kolimise ette vabatahtlikult, et promoda teenusevahetuskeskkonna Õnnepank ametlikku avamist. Õnnepanga kaudu saavad inimesed üksteisele teeneid osutada, näiteks võib osav mehaanik vahetada oma teeneid kampsunikudumise vastu. Kõik käib tasuta ja hea tahte eest.

Milliseid teeneid jõumehed ise vajaksid? «Poole- ja pöidlahoidjaid,» naeris Tammert. «No ja Gerdil on majaehitus käsil.»

«Kraav vajab jah natuke kaevamist,» muheles Kanter. «Aga tegelikult on meil kõigil rohkem mõistmist ja ligimesearmastust vaja. Eestis on paraku levinud selline kadedus ja üksteisele käru keeramine. Vaja oleks positiivset ellusuhtumist, see viib meid edasi ja aitab olla parem rahvas.»

«Imelihtne,» vastas Mändla küsimusele, kui keeruline oli tippsportlasi kolimistööle veenda. «Suured poisi on alati valmis tassima!»

Läheb tööks

Jutud aetud, astusid mehed korterisse (nende õnneks esimesel korrusel), kus ootas teisaldamist vajav mööbliese. Mändla haaras üksinda poolest diivanist kinni ja pani sellega ajama. Kanterile ja Tammertile jäi suurem pool, mille küljes lahmakas päitsilaud.

Saepuruplaadist diivan kerkis mängleva kergusega, kuid siis tekkis probleem. Kaks kogukat kettaheitjat, õnnelik korteriperenaine ja nurgeline diivan täitsid kitsukese korteri nurgast nurgani ära. Kuidagi ei õnnestunud leida asendit, kus nii mehed kui mööbel oleksid korraga koridori mahtunud.

«Keera, keera veel,» õpetas Kanter ukse ja diivaniotsa vahele kiilutud Tammertit. «Ei, võtame tagasi, lähme teise nurga all.» Diivan sai aru, et jääb kogenud meeste tehnikale varem või hiljem alla, ohkas korra, tõmbas end siis küüru ja lasi vastu puiklemata autosse kanda.

Sportlased töötasid leiva eest

Kui pool tööd tehtud sai, tuli lahke perenaine taldrikuga, millel leivakäärud: «Võtke, mehed, ise küpsetasin!» Sportlased hammustasid lõhnavaid leivakääre ja kiitsid.

«Väga hea leib on. Hommikusöök on juba kaugel. Energia, mis me siin ära tõstsime ja mida veel mahalaadimisel vaja kasutada, mahub just selle leiva sisse,» ütles Kanter.

Pärast kehakinnitust läks sõit Muuga poole, kus vana diivan endale uue kodu sai.

Õnnepangaga saab tutvuda siin.

Milliseid oskusi on sul pakkuda, et hädas kaaskodanikku aidata? Mille juures vajad ise abi?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles