Tiibeti elanikud annavad oma surnud raisakotkastele toiduks, seega pole tegemist isegi sõna otseses mõttes «matmisega».
Pildigalerii: Tiibeti kummalised matusekombed
17. september 2009, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamuses buda-usku tiibetlased ei pea maist keha millekski eriliseks, et sellega pärast surma tseremoonitseda. Nende usku mööda on see lihtsalt astja, mis pärast «hinge» (tegelikult, lääne mõistes hinge nad samuti ei tunnista) uude taassünnitsüklisse minekut siia jääb kui ärakantud rõivatükk.
Lahkunu, kelle juures on sooritatud vajalikud usutseremooniad, viiakse erilisele matuseplatsile. Seal vabastatakse ta rõivastest ning jäetakse raisakotkastele toiduks. Need lihatoidulised linnud on põlvkondade vältel harjunud matuseplatsidelt toitu saama ja kogunevad inimeste ilmudes kümnete ja sadade kaupa.
Raisakotkastest järele jäänud kondid taovad tiibetlased hiljem puruks, et lahkunu keha sulanduks viimseni looduse ringkäiku.
Vaata pildigaleriid siit. Hoiatus: mitte nõrganärvilistele!