Galojan annab «Ringvaatele» vastulöögi
10. september 2009, 18:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu24 toimetusega võttis ühendust Anna-Maria Galojan, kes andis eksklusiivset materjali eile ETV saates «Ringvaade» käsitletud ehete ja rõivaste teemal.
Vastupidiselt saates väidetule ütles Galojan, et tema ei soovinud sugugi vanalinnas asuvast kallist butiigist rõivaid osta ega tasutama arve pandiks ehteid jätta.
Suurendatud rinnad algatasid rõivavahetuse
Kõneleb Anna-Maria Galojan:
«Kaks aastat tagasi soovis minuga väga tuttavaks saada Elvina Naurits. Sel aastal kutsus ta pingsalt mind oma Müürivahe tänava butiiki. Elvina esines kui poe omanik, kõik võivad seda kinnitada. Ta soovis mõningaid ülerõivaid omavahel vahetada, sest oli just teinud rindade suurendamise operatsiooni.»
«Minul polnud selle vastu midagi, sest mina olin alla võtnud ja vahetus tundus mõistlik. Mul oli ka asju, mida ma ei kandnud ja ta võttis need oma butiiki müüki, ilmselt on need seal siiamaani. Peamiselt Marc Jacobsi asjad. Nende eest küsib ta 20-30%.»
«Siis ta sai teada, et soovin mõne ripatsi ja kella müüa, viisin need tema kätte müüki, aga karbid ja sertifikaadid jätsin enda kätte selle hetkeni, kuni ma raha saan. Ta oli isegi asjadest huvitatud ja soovis proovida, milline kell tema riietega sobib. See oli Tallinna Lilleballi ajal. Aga kui ma neid tagasi tahtsin, siis ütles Elvina, et helistagu ma homme, kuid järgmisel päeval oli ta juba Itaaliasse sõitnud.»
Elvina polegi poega seotud?
«Hakkasin teda minu ehetes linna peal nägema, ja ma ütlesin, et kui sa nendega ringi käid, siis oled sa omanik ja pead nende eest maksma. Aga raha ma ei saanud. Siis sain tuttava kaudu teada, et ta on välja kuulutanud eraisiku pankroti, et võlgadest pääseda. Ja tagatipuks tuli välja, et ta pole üldse selle butiigi omanik ega isegi müüja!»
«Kõige krooniks oli see butiik täis eksklusiivseid kaubamärke, mille esindusõigust pole Eestisse ega mitte isegi Soome antud, minu meelest on tegemist nn «kohvrikaubandusega»: käid kuskil välismaal, ostad poest ja paned siin suure raha eest müüki.»
«Kui proovisin Elvinaga ühendust saada ja oma raha tagasi küsida, hakkas ta ropendama ja saatis mulle venekeelseid ebatsensuurseid sõnumeid. Siis ma palkasin inkassaator Ants Pääri, kes oli asja ajamisest ise väga huvitatud. Aga Päär käitus väga imelikult ja jättis mulle ebaadekvaatse mulje.»
Miks Elvina Naurits seda kõike siis tegi?
«Nagu paljud naised, armastab Naurits väga ehteid, selles pole midagi kriminaalset. Tema oli vist ajalehti lugenud ja oli kindel, et tegemist on nn Euroopa liikumise ehetega ja seetõttu ei julge ma teda politseisse anda ja olen surmani vait. Aga ma võin kinnitada, et nii see ei ole, sest igal asjal on sertifikaat ja kuupäevad absoluutselt ei klapi.»
Kuidas Pääri siis nii ruttu Nauritsa parteisse sattus?
«Seda ma oskan ainult oletada. Naurits on endine politseinik ja on vallandatud politseist pistise-küsimuses. Aga miks nad Ants Pääriga ühise keel leidsid? Sest nad on mõlemad endised läbikukkunud politseinikud. Aga see on ainult minu oletus, seda ei saa ma kindlasti väita. Ainult minu oletus!»
«Päär pidi tagasi saadud asjade eest kompensatsiooni saama, meil lepingut pole, on volitus. Ma maksin talle tunnistajate juuresolekul 700 krooni bensiiniraha, ta vist pidi päris palju kesklinnast vanalinna ja tagasi sõitma.»
Nii kommenteeris ehte- ja riietesaagat Anna-Maria Galojan isiklikult.
Järgneb...