Meediaeksperdid soovitavad «AK-l» muutustega jätkata

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AK saadet juhivad Aarne Rannamäe ja Monika Tamla.
AK saadet juhivad Aarne Rannamäe ja Monika Tamla. Foto: ERR

Eesti Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juhataja Urmet Kook ei saanud mitu ööd magada. Põhjus: «Aktuaalsel kaameral» oli kavas hulk muudatusi.


Enamikule vaatajaile torkab ETV juhtiva uudistesaate uuendamine silma ennekõike muutunud stuudiokujunduses ning kahes uudisteankrus senise ühe saatejuhi asemel.
Halvasti pole põhjust nende muutuste kohta öelda, märkis meediaõppejõud Jüri Pihel (kes on varem töötanud TV 3 juhina). Kuigi maailmas tavaliselt uudistega televisioonis ei eksperimenteerita, on tema sõnul tervitatav, et ETV, aga ka TV 3 on algaval hooajal püüdnud uudiste esituse kallal tööd teha.

Tung lehtede mängumaale


Tartu Ülikooli teleõppejõud Aune Unt täheldas samuti, et «AK» muutused on saatele kasuks tulnud. Ehkki tal ei olnud põhjust teha etteheiteid ka ühe uudisteankruga «AK-le», tekkis ometi mõnikord, ennekõike saatekülaliste intervjueerimise aegu küsimus, kas kaks saatejuhti, kes teineteist täiendavad, ei annaks paremat tulemust.

Seevastu meediakriitik Tiit Hennoste väitis, et tema pole seninähtu põhjal küll veel aru saanud, et kahest saatejuhist oleks vaatajale rohkem tolku kui ühest. «Ma ei ole näinud, et sellest oleks tulnud sünergiat,» lausus ta. Liiati väljendas ta kahtlust, kas meesankrud, ennekõike Aarne Rannamäe, naisankrute üle edaspidi liiga domineerima ei hakka.

Urmet Koogi sõnul seisneb olulisim muudatus selles, et nüüd on «AK-l» kaks täiesti erinevat saadet. Esimene, kell pool seitse algav pooletunnine saade keskendub päevasündmustele. Teine, kella üheksane saade käsitleb kahte-kolme päeva tähtsamat lugu põhjalikumalt, koos analüüsi, intervjuu või kommentaariga.

Just ajakirjandusliku töömahu suurenemise tõttu on «AK-l» sellest sügisest kell üheksa ekraanil kaks uudisteankrut.

Nii Pihel kui Unt nägid uuenenud «AK» arenguruumi peaasjalikult saate visuaalses pooles ja režiilises ülesehituses. Unt märkis, et kahe uudisteankru vahele jääb pildi jaoks liiga lai ruum, mis lööb ankrud üksteisest liiga kaugele.

Ka Pihel väitis, et mõningased ebakindlused režiis ja visuaalses küljes nõuavad aja jooksul n-ö paikaloksutamist, ning julgustas «AK» tegijaid jätkama parima lahenduse otsinguid.

Pikenenud kordused


Kook kinnitas, et on nii mõndagi tagasisidena saadud arvamust kuulda võtnud. Näiteks jõudsid tema kõrvu tähelepanekud, et poole seitsmese saate lõpus olnud päevateemade kordused on liiga lühikesed ning need, kes saate alguseks teleri ette ei jõudnud, jäävad infost ilma. Juba järgmisel päeval said kokkuvõtted pikemaks tehtud.

Eelmisel nädalal hindas postimees.ee küsitluses ligi tuhandest vastajast 71 protsenti «AK» uuendusi väga heaks ja vaid 6 protsenti ebarahuldavaks.

Kummatigi väitis Hennoste, et «esialgu ei ole ma näinud midagi sellist, mis mind vaimustusest kisama paneks». Enda sõnul lootis ta näha rohkem sisulisi muutusi, kuid näiteks «AK» eelmise nädalalõpu saadetes valitses tema hinnangul tühjus.

Kook meenutas, et «AK» reformimise plaan tekkis juba mullu sügisel ning pidanuks teoks saama selle aasta algul, ent napid rahalised võimalused ei lubanud tollal programmis korraga suuri muudatusi teha. Nii tuligi need edasi lükata suve lõppu.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles