Briti paleontoloogide sõnul suutsid lendavad tiibsisalikud ehk pterosaurused peale veekogudest kalade püüdmise ka maapinnalt saaki jahtida.
Paleontoloogid: lendavad tiibsisalikud pidasid jahti ka maapinnal
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. mai 2008, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need lendavad eelajaloolised loomad käitusid veest saaki haarates sama moodi nagu tänapäeva merelinnud, kuid samas olid võimelised maapinnal endast väiksemaid isendeid toiduks püüdma, kirjutab metro.co.uk.
Pterosauruste tiivaulatus oli kümme meetrit ja nende kaelad võisid olla sama pikad kui tänapäeva kaelkirjakud.
See liik elas Keskaegkonnas 230 - 65 miljonit aastat tagasi.
Nüüd võrdlesid paleontoloogid Darren Naish ja Mark Witton pterosauruste skelette tänapäeva loomade skelettidega.
Naish sõnas, et väljasurnud pterosaurused meenutasid oma anatoomialt mõnevõrra tänapäeva kurgi, kes samuti on pikkade jalgade ja pika noka ning kaelaga.
«Välja on pakutud, et nad jahtisid saaki nagu raisakotkad, tuhnisid oma pikkade nokkadega maapinnal või lendasid üle veepinna, haarates kalu noka vahele,» sõnas Naish.
Ta jätkas, et eelajaloolise looma pikk kael on seni teadlaste seas palju vastuolulisis teooriaid nende elu ja jahipidamise viisi kohta tekitanud.
«Arvan, et pikk kael hõlbustas maapinnalt toidu leidmist. Pterosauruste jalgade kuju on selline, mis just ei soodusta vees liikumist, kuid seda enam aitasid sellised jalad neil maapinnal toime tulla,» nentis paleontoloog.
Uurijate kinnitusel hankisid tiibsisalikud saaki kahel viisil - veest kalu ja maapinnalt väiksemaid loomi napsates.