«Tagatargemaks» innustab täiskasvanuid taas kooli minema

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui üks saate «Tagatargemaks» juhte Hannes Hermaküla teeb saateid peamiselt Põhja-Eestis, siis raadiohäälena tuntud Ave Marleen keskendub Lõuna-Eestile.
Kui üks saate «Tagatargemaks» juhte Hannes Hermaküla teeb saateid peamiselt Põhja-Eestis, siis raadiohäälena tuntud Ave Marleen keskendub Lõuna-Eestile. Foto: Liis Treimann, Aldo Luud / Õhtuleht

Kooliaasta algusele paslikult alustab ETV septembri esimesest nädalast uue saatesarjaga «Tagatargemaks», kus innustatakse ümber või juurde õppima.




Ave Marleeni ja Hannes Hermaküla juhitud saateid läbivad järjelood, kus jälgitakse kas ühe inimese või kogu perekonna õpitsüklit. Saate toimetaja Aivi Parijõe sõnul näeb juba esimeses saates lugu noortest vanematest, kes otsustasid taas kooli minna.



«Nemad läksid säästliku eluviisi kursustele Tartu keskkonnahariduse keskusesse,» valgustas  Parijõgi. «Meie tegime nendega koos selle kursuse läbi, vaatasime, mida see pakub, kas see on neile sobilik ja kas nad pärast selle lõppu oma teadmisi ka reaalses elus rakendada saavad.»



Esimeses saates saab selgeks, kuidas oli noortel vanematel võimalik väikelapse kõrvalt koolis käia. «Lapsehoidjat neil ei olnud, laps käis kursustel kaasas – ka nii on võimalik,» tõdes Parijõgi.



Saate eesmärk on innustada Eesti inimesi ka täiskasvanuna ennast harima. «See võib olla keeleõpe, ümberõpe või lihtsalt mõne uue oskuse omandamine, mis tuleb kasuks kas või koduses majapidamises – näiteks söögitegemiskursus,» rääkis ta.



Parijõgi lisas, et kui televaatajad näevad näiteks kolme lapse ema, kes otsustab taas keskkooli minna, siis see innustab ka neid.



Samuti tahetakse saatega inimesi informeerida. «Tihti puuduvad tavalisel Eesti inimesel oskused üles leida talle sobilik õppimisvõimalus,» rääkis Parijõgi. «Tegelikult on olemas küllaltki palju tasuta kursusi, mida ka riik Euroopa fondide toel pakub.»



Saatetegijate ülesanne on need üles leida ja vaatajaid informeerida. «Näidata, kust ta need õppimisvõimalused leiab ja mida selleks tegema peab, et sinna pääseda,» selgitas saate toimetaja.



Selle aasta esimeses kvartalis õppis statistikaameti andmetel Eestis 10,8 protsenti 25–65-aastastest inimestest. «Sellega hakkame järele jõudma Euroopa Liidu keskmisele, aga muidugi võiks see näitaja olla suurem,» tõdes Parijõgi.



Kas see arv hakkab edaspidi kasvama või kahanema, on tema sõnul praeguses majandusolukorras raske ennustada. «Võib-olla siiski ei vähene, sest inimesed on aru saanud, et enese täiendamine aitab elus edasi jõuda ja ümberõpet propageeritakse tänapäeval palju rohkem,» märkis ta.



Saates saab näha isegi üle 70-aastasi inimesi, kellel on tahtmine ennast harida. «Õpitakse kas arvuti kasutamist või siis omandatakse lihtsalt mõni uus oskus või hobi,» ütles Parijõgi.


Saatejuhtide roll on õppijaid intervjueerida ja innustada. Kui Hannes Hermaküla teeb saateid peamiselt Põhja-Eestis, siis Ave Marleen liigub Lõuna-Eesti kandis.



Tulevikus on Parijõe sõnul plaanis avada ka haridusleht rahvusringhäälingu teadusportaalis, kuhu saatemeeskond hakkab riputama infot kursuste kohta. «Sinna me ei pane tohutult kalleid kursusi, vaid pigem neid, mis on tasuta või sümboolse tasu eest,» selgitas ta.



Uus saade


«Tagatargemaks»


•    Eetris 5. septembrist laupäeviti


•    Saatejuhid Ave Marleen ja Hannes Hermaküla


•    Režissöörid Olga Käo ja Mati Kark


•    Toimetajad Aivi Parijõgi ja Marika Kaasik


•    Saade on valminud koostöös Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooniga Andras


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles