Suurbritannia pealinnast Londonist avastati kuulsast Stonehenge`ist vanema ehitise jäänused.
Londonist leiti Stonehenge`ist vanema ehitise jäänused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. august 2009, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogide kinnitusel on Greenwichist Belmarshi vangla juures olnud soiselt alalt leitud jäänused kuulsa megaliitehitise omast 500 aasta võrra vanemad, kirjutab LiveScience.
Leiu teinute arvates oli tegemist soisele alale rajatud platvormi või laudteega.
Süsinikmeetodil uurimine näitas, et tegemist on ligi 6000 aasta vanuse ehitisega, mis rajati varem kui Stonehenge.
Siiani vanim Londonist leitud puitehitis oli Silvertowni piirkonnast leitud puidust tee, mis rajati millalgi ajavahemikul 3340 – 2910 eKr.
Uue vangla ehitamise käigus leitud puitkonstruktsioonid asusid 4,7 meetri sügavusel kunagises jõesängis.
Kuna Thamesi piirkond oli varajasel ajal üsna soine, siis kasutasid tollased hõimud soos liikumiseks kas puitplatvorme või olid lausa rajatud laudteed.
«Juba varajasel ajal Thamesi lähedal elanud inimesed oskasid looduskeskkonda enda huvides ära kasutada,» selgitasid arheoloogid.
Arheoloogide kinnitusel näitab leid, et varajased hõimud tegelesid puidutöötlemisega ning oskasid puitu mitmekülgselt kasutada.
Teadlaste sõnul aitab soine keskkond orgaanilist materjali hästi säilitada, kaasa arvatud inimjäänuseid.
«Lisaks puidule on soistelt aladelt leitud ka mikroskoopilisi osi taimedest. Need leiud aitavad taasluua pilti, milline tollane looduskeskkond olla võis,» lisasid uurijad.
Stonehenge on Lõuna-Inglismaal asuv megaliitehitis, mis rajati mitmes järgus umbes 3000 – 1500 eKr. Selle rajatise elementide abil määrati taevakehade suundi, loendati päevi jt kalendriühikuid, ennustati kuuvarjutusi.