Inimkonna aegade algusest on surnuid kas maetud või põletatud.
Teadlased: tulevikus võidakse surnukehi leelises lahustada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. mai 2008, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid loomade surnukehade hävitamiseks kasutatavast leelises lahustamist võidakse tulevikus rakendada ka inimsurnukehade puhul, kirjutab LiveScience.
«Leelise hüdrolüüs töötati välja 16 aastat tagasi, hävitamaks loomade surnukehi. Selle puhul kasutatakse leelist, 300 kraadist kuumust ja 60 naela suurust rõhku ruuttollile. Kogu see protsess viiakse läbi roostevabast terasest silindris,» selgitasid USA teadlased.
Nende arvates pole aga kaugel aeg, mil keskkonnale minimaalselt reostust tekitavat leelises lahustamist võivad hakata pakkuma ka matusebürood.
«Tulevikus võivad matusebürood olla varustatud vajaliku aparatuuriga. Leelises lahustamise ei nõua suuremat ehitist, kui seda on praegu krematooriumid,» arvasid teadlased.
Nad jätkasid, et uue meetodi rakendamiseks on vaja ühiskonna nõusolek saada.
«Selle juurutamise suurimaks väljakutseks on saada inimesed seda pooldama. Nii psühhopaadid kui ka diktaatorid on happe või leelisega oma ohvreid piinanud ja tapnud. Need aspektid võivad inimesed selle suhtes negatiivselt meelestada,» selgitasid teadlased.
Katoliku kiriku esindajate arvates on sellisel viisil inimsurnukeha hävitamine inimväärikust alandav.
«See pole inimese viimase teekonna jaoks sobiv, et ta lahustatakse ja siis osa temast mööda solgitorusid kloaaki saadetakse,» arvas katoliku kiriku esindaja, preester Patrick McGee.
Surnukeha leelises lahustamisel jääb skelett alles ja see tagastatakse perekonnale kas maha matmiseks või tuhastamiseks.
Leelises lahustunud pehmed kehaosad aga valatakse kloaaki.