Rootsi Karolinska instituudi teadlaste sõnul aitaks tänapäeva inimestel terve püsida toitumine kiviaja inimeste sarnaselt.
Teadlased: kiviaja menüü aitab terve püsida
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. mai 2008, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased lisasid, et kuna mammutid on välja surnud, siis varajaste inimeste menüü täpne järgimine on välistatud, kirjutab metro.co.uk.
Rootsi uurijad tegid katse, kus nad lasid vabatahtlikel katsealustel kolme nädala jooksul toituda lahjast lihast, juurviljadest, marjadest ja pähklitest. Eraldi boonusena said nad aeg-ajalt paar kartulit ja paar tassi teed.
Uuring näitas, et selline menüü aitas märgatavalt vähendada südamehaigustesse haigestumist, alandas kehakaalu ja tagas parema tervise.
«Uuringus osalejate kehakaal ja vererõhk langesid, vähenes trombide tekke oht. Lisaks leidsime, et selline toitumine aitab hästi kaitsta diabeedi eest,» laususid teadlased.
Rootslased lisasid, et varajased inimkogukonnad elasid tuhandeid aastaid ühte menüüd kasutades.
«Inimajaloo jooksul toituti selliselt väga pikka aega. Nende toidulaualt puudusid teraviljad ja neist tehtud tooted, piim, või, juust ja suhkur, kuid selles oli palju puu- ja juurvilju, kala, pähkleid ja seemneid,» tõdesid teadlased.
Katsealused olid pärast kolme nädalat koopaelaniku dieedil olemist keskmiselt kaotanud kehakaalus 2,3 kilogrammi, vererõhk oli normaliseerunud ja veresoontes ohtlike trombide tekkimine vähenenud 72 protsenti.
«Kiviaja inimese menüü aitab vähendada südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist, kuid selle menüü vähene kaltsiumisisaldus võib siiski luudele halvasti mõjuda,» selgitas uuringu juht Per Wandell.