Rein Rannapi jaoks on muusika kuulamine töö

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Rannap Tartu Muusikapäevadel.
Rein Rannap Tartu Muusikapäevadel. Foto: PM/SCANPIX BALTIX

Tuleval nädalal alustavad Rannap, ansambel Kosmikud ning Taavi Peterson koos enam kui poolesaja koorilaulja ning muusikuga kontsertuuri «Ilus maa».


«Kosmikud pöördusid juba eelmisel suvel minu poole ideega kantaat «Ilus maa» uuesti ette kanda. Jaanuaris hakkasime tööle, kirjutasin «Taeva ja maa» Hando Runneli sõnadele,» kirjeldas Rannap teose sündi. «Seda võib pidada «Ilusa maa» muusikaliseks jätkuks, nad on sarnase ülesehitusega: eraldi laulud, mida ühendab üks refrään.»

Nõukogude funktsionäärid keelasid «Ilusa maa» esitamise 1983. aastal isamaalise meelsuse tõttu ära. Helilooja selgitab tollaseid olusid: «Tookord oli nii, et need keda keelati, ei näinud ise mingeid käskkirju, mingeid paberid ega edastatud otsuseid ka suuliselt. Asjaosalised ise kuulsid seda juhuslikult linna pealt.»

Stagna-ametnikud kaalusid ka Rannapile täieliku esinemiskeelu väänamist: «Ristlaane (EKP ideoloogiasekretär - toim.) kabinetis arutatid seda küll, aga osa inimesi kaitses mind, et ei maksa, ta on ikkagi helilooja ja pianist. Piisab, kui keelame selle teose ära,» meenutas Rannap.

Koos kahe kantaadiga mahuvad kontserdisse Kosmikute ning Ruja parimad palad, lisaks veel Rannapi uusimat loomingut, mõned lood kõlavad avalikult lausa esimest korda.

Ligi kahetunnine kava esitab artistidele kõrgeid nõudmisi, aga ka publikul ei soovita Rein Rannap asja lõdvalt võtta: «Muusikat tuleb kuulata tähelepanelikult ja keskendunult, pole mõtet puhvetisappa minna. Nii saab rohkem osa nendest väärtustest ja rikkustest, mis me oleme üritanud sellesse muusikasse panna.»

«Vanuse mõttes on see kogupereüritus, sobib nii mu vanemate kui mu laste põlvkonnale,» kirjeldas maestro. «Vanemad inimesed mäletavad neid teoseid mitmekümne aasta tagusest perioodist ja nooremad teavad Taavit. Ruja laule armastavad imelikul kombel ka tänased noored ja isamaalised meeleolud on viimasel ajal väga tugevas tõusutrendis.»

Helilooja tunnistab, et pole uuema Eesti kergemuusikaga eriti kursis. «Mul pole aega eriti süveneda, vahel ehk raadiost-telekast kuulen midagi. Kuna ma pole kriitik ega melomaan, ei ole põhjust arvamusi kujundada. Aga kui keegi tuleb konkreetse idee või koostööprojektiga, siis miks mitte. Olgu see siis Metsatöll või Chalice,» ei pidanud maestro vajalikuks end žanritega piirata.

«Minu jaoks on muusika kuulamine töö ja ma ei suuda seda lihtsalt taustaks taluda,» seletab Rannap oma suhet helidesse. «Kodus on mul täielik vaikus, ei tule sellist mõttepoegagi, et midagi tagapõhjaks sisse lülitada. Paljud panevad muusika mängima kas või töö või koduse olemise või autojuhtimisele taustaks. Tahaksin neid inimesi mõista ja täpselt teada, kuidas minu muusikat tarbitakse, aga ma ei ole sellest seni aru saanud.»

Kontserdikava
K 15. juuli: TARTU Lauluväljak
L 18. juuli: PÄRNU Vallikäär
P 19. juuli: TALLINNA Lauluväljak

Kuula osa kantaadist «Taevas ja maa» siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles