Nädalavahetusel Vana-Vigalas toimunud "Hard Rock Laager" tõi kohale karvaseid ja sulelisi, kellest osa nautis muusikat autoparklas grillides või telklaagrisse hiilinult.
"Mina käin ikka "Laagris" seltskonna, mitte bändide pärast," kostus nii mõnegi huulilt, kel ei jätkunud pileti jaoks raha.
Peale kahel laval esinevate bändide võis oma meelt lahutada mitmeti. Kel rahakott priskem, täiendas oma garderoobi või plaadiriiulit. Sisseostude kõrval võis lõõgastuda saunas või nautida vesipiibu aroomi.
Samuti oli rahvast täis kohalik ujumiskoht. Linnainimestele pakkus palju rõõmu parklas heinapallidel lustimine ja sellest piltide tegemine.
Rokimeestel jõudu ja jaksu paistis jätkuvat. Peale pideva moshpitis kaela treenimise ja poest õllekastide toomise kõndis näiteks politsei poolt Märjamaale kainenema toimetatud noormees tuttavate sõnul jalgsi Vana-Vigalasse tagasi.
Pühapäeval asju pakkides pani nii mõnigi mees selga koorivormi ja suundus laulupeole.
Rockcrime'i bassimees aga olevat kell 12 hommikul Tallinnast hääletama hakanud. Kui bänd kell 16 lavale pidi minema, ei paistnud teda kuskilt. Õnneks ilmus noormees varsti välja ja bänd jõudis esitada oma repertuaarist neli lugu.
Väike äpardus juhtus ansambli Urt solistil. Mees sülgas tõrvikust tuld ja leegid püüdsid kinni ta pikad juuksed. Väike tulekahju kustutati hetkega ja rahvas võis jälle edasi rokkida.
Laagri külastajate huumor on läbi aastate samaks jäänud. Ikka ja jälle tuleb vastu inimesi järgmise jutuga: "Tere! Ega te mu sõpra kusagil näinud ole? Ta on pikkade juustega, üleni mustas, tanksaabastes ja kannab mingi bändi särki ..."