Maailmakuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkingi arvates võib kuskil meie Galaktikas leiduda Maa-välist elu ja organisme.
Stephen Hawking: Maa-väline elu võib olemas olla
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. aprill 2008, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hawkingi arvates on universumi suurust arvesse võttes ebatõenäoline, et ainult Maal elu arenes, kirjutab Yahoo News.
Astrofüüsik esines sellekohase ettekandega NASA 50. aastapäevale pühendatud konverentsil Washington D.C.-s asuvas George Washingtoni nime kandvas ülikoolis.
«Meie Galaktikas võib leiduda elu erinevaid variante, ainult nende intellekt ei pruugi olla meie intellekti sarnane,» arvas teadlane.
Maavälise elu otsingute SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence) programm pole seni tulemusi andnud. Sellest tehti järeldus, et kui tõesti kuskil on elu olemas, siis see peab olema Maast mitmesaja valgusaasta kaugusel.
Hawking jätkas, et elu arenemise tõenäosus sobiva keskkonnaga planeedil on kas väga madal või siis ka kõrge.
«Need elusorganismid võivad olla nii arenenud, et ehitavad näiteks tuumapomme. Tegelikult ei saa kõrvale heita ka teooriat, et tegemist võib olla primitiivsete elusorganismide, mitte sellise tasemega intelligentsusega, mis on omane inimestele,» arvas astrofüüsik.
Teadlase arvates pole need tulnukad meie planeeti külastanud.
«Tulnukaid näevad ainult ka vaimuhaiged või kõrvalekaldega isikud. Miks teadlased neid näinud pole?» küsis Hawking.
Hawkingi kinnitusel peaks inimkond oma liigi säilimise nimel rohkem tähelepanu pöörama kosmose uurimisele ja miks mitte ka vallutusplaanidele.
Ta tõi Ameerika mandrile jõudnud Christopher Columbuse näite.
«Uue maailma avastamine mõjutas vana maailma mitmel viisil. Kosmose uurimisel on veel suurem efekt. See muudab inimkonna tulevikku ja see võib olla otsustavaks, kas meil üldse tulevikku on,» nentis teadlane.
Hawkingi arvates tuleks peale hakata Kuust ja sinna rajatavatest baasidest ning hiljem võtta ette ka ekspeditsioonid Marsile.
«Kui inimkond soovib enda säilimist järgmised miljoni aastat, siis peame minema sinna, kuhu keegi varem pole läinud,» leidis Hawking.
66-aastane Stephen Hawking on maailmakuulus füüsikateoreetik, kes on oma haiguse, amüotroofse lateraalskleroosi tõttu aheldatud ratastooli.
Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi.