USA Wisconsini ülikooli teadlaste sõnul leidsid nad veel ühe põhjuse, miks inimesed magavad – siis tekib ajus teatud tüüpi rakke juurde.
Magamise ajal müeliini tootvate rakkude arv mitmekordistub
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. september 2013, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magamise ajal mitmekordistub aju kaitseainet müeliini tootvate rakkude arv, edastab BBC.
Müeliin on spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid – aksoneid.
Hiirtel tehtud uuringud on näidanud, et magamine mängib tähtsat rolli ajukahjustustest paranemisel ja taastumisel.
Katsed paljastasid, et hiirtel kahekordistus magamise ajal müeliini tootvate rakkude arv.
Eriti kiire oli nende teke REM une ajal. Selle une ajal toimub silmade kiire liikumine.
Teadlased on sadu aastaid püüdnud jõuda jälile, miks magamine on kasulik. Magamise ajal kogu keha, kaasa arvatud aju, puhkab ja taastub.
Magamise ajal toimuvaid bioloogilisi protsesse on uuritud lähemalt vaid viimased paarkümmend aastat.
«Pika aja jooksul uuriti, kuidas närvirakkude töö on magamise ja ärkvel oleku ajal erinev. Nüüd on selge, et närvisüsteemi toetavate rakkude töö on samuti tähtis ning see sõltub sellest, kas ollakse ärkvel või magatakse,» selgitasid teadlased.
Teadlaste sõnul on uurimine näidanud, et vähene magamine võib kaasa tuua multiskleroosi tekke. See haigus kahjustab müeliini tootmist.
Multiskleroosi puhul ründab immuunsüsteem aksonite müeliinikihti.
Teadlasi huvitas ka see, kas teismeliseas vähesel magamisel on ajule pikaajaline mõju. Korralikku ja sügavat und on vaja, et närvisüsteem töötaks normaalselt.
Magamisel eritub lastel ja teismelistel kasvuhormooni. Samuti uuenevad magamise ajal mitmed erinevad keharakud ning kahaneb valkude lõhustumine.