Austria molekulaarbioloogia instituudi teadlased kasvatasid laboris tüvirakkudest inimaju miniversiooni.
Laboris kasvatati tüvirakkudest miniaju
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. august 2013, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased loodavad selle abil õppida uut neuroloogiliste haiguste kohta, edastab BBC.
Hernetera suurune aju on samal arengutasemel kui üheksa nädalasel loote aju.
Neuroteadlaste sõnul aitab laboriaju neil uurida ka aju arengut.
Uurijad kasutasid aju kasvatamiseks embrüo tüvirakke. Lisaks ajule said nad ka osa seljaajust.
Rakud pandi laborialusele geellahusesse ning nõu asetati bioreaktorisse, mis varustas seda toitainete ja hapnikuga.
Teadlaste sõnul arenesid tüvirakkudest aju erinevad osad nagu need on normaalsuurusega ajul.
Uurijad lisasid, et saadi aju, mis vastab üheksanädalase loote ajule. Miniaju diameeter on neli millimeetrit.
Miniaju peab vastu umbes aasta, kuid ei kasva enam edasi. Sel ajul ei ole vereringet, vaid ainult ajukude.
«Saame selle laboriorgani abil uurida aju arengut ja tekkida võivaid ajuhaigusi. Samuti saab seda ajukude kasutada ravimite testimiseks,» selgitasid teadlased.
Teadlaste sõnul on nad ka varem laboris ajurakke kasvatanud, kuid nüüdne katse on normaalsele inimajule kõige lähemal.
«See on läbimurre. Võeti tüvirakud ja neist arenes inimaju, mis siis, et see on vaid hernetera suurune,» lisas Briti teadlane Paul Matthews.
Teadlased kavatsevad miniaju abil uurida ka mikrotsefaaliat. Selle põdejatel on tavapärasest väiksem aju.