Teadlased leidsid Taanist ja Saksamaalt maitsetaimejäänuseid, mis lubavad oletada, et iidsed eurooplased maitsestasid toitu.
Iidsed eurooplased kasutasid salukõdriku seemneid toidu maitsestamiseks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. august 2013, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Potikildudelt leitud mikroskoopiliste osakeste fütoliitide analüüs näitas, et maitsetaimena kasutati salukõdriku (Allaria petiolata) seemneid, edastab BBC.
Koos seemnejäänustega leiti ka liha- ja kalarasva ning tärkliserikaste taimede jäänuseid. Oletatakse, et need olid tollaste Põhja-Euroopa elanike põhilised toiduained.
Teadlaste sõnul ei ole salukõdrik taimena söödav, vaid sobib ainult toidu maitsestamiseks.
«Tegemist on kõige varasema tõendiga selle taime kasutamise kohta Läänemere lääneosas. Maitsetaimena oli see väärtuslik,» lausus Yorki ülikooli teadlane Hayley Saul.
Uurijad leidsid salukõdriku seemnete mikroskoopilised jäänused potikildudelt, mille vanus oli 5800 – 6100 aastat vanad.
Sauli sõnul tegid eelajaloolised kokad seemned katki, sest muidu oleksid nad nüüd leidnud ka terveid seemneid.
Uurijad lisasid, et tõend salukõdriku seemnete kasutamise kohta pärineb ajast, mil Põhja-Euroopa aladel hakati küttimise ja koriluse asemel tegelema põllumajandusega.
Kust aga toidu maitsestamine sinna jõudis, ei ole teada.
Teadlaste kinnitusel kasutati Lähis-Idas maitsetaimi märgatavalt varem kui Euroopa aladel.
«Iisraeli koopast leiti koriandrijäänused, mille vanus oli 23 000 aastat. Samas ei ole meil teada, kuidas seda maitsetaime kasutati. Oletada võib, et toidu maitsestamiseks,» lausus teadlane.
Teadlaste sõnul kinnitas potikildude leid, et toidu maitsestamisega tegeleti juba väga iidsel ajal.