Soome Jyväskylä ülikoolis tehtud uuringu kohaselt võib see, kas inimesed on vabal ajal aktiivsed või mitte olla geenides.
Laiskus võib olla geenides
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. august 2013, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseteaduste magister Sari Aaltonen soovis oma uuringuga teha kindlaks, miks osa inimesi harrastab vabal ajal liikumist ning teised soovivad laiselda, kirjutab iltasanomat.fi.
Aaltoneni sõnul teavad kõik, et liikumine on elu alus ja mõjub tervisele hästi. Teadlase kinnitusel on väga palju inimesi, kes ei liigu piisavalt ega tegele tervisespordiga.
Aaltonen otsis geneetiliste analüüside ja motivatsiooniuuringut abil vastuseid, mis selgitaksid inimeste erinevusi vaba aja aktiivsuses.
Uuring näitas, et osaliselt mõjutavad geneetilised tegurid inimeste liikumisaktiivsust.
«Geneetika mängib rolli, kuid seda ei saa primaarseks pidada,» nentis uurija.
Aaltonen rõhutas, et samuti mõjutavad keskkonnategurid ning vanus.
Teadlase sõnul saab öelda, et laiskus on geenides. Samas on ka eneseületamisel ja motivatsioonil suur roll.
Ta avastas oma uuringus, et mida motiveeritum inimene on, seda tõenäolisemalt harrastab ta aktiivselt liikumist ja jätkab seda aastakümneid.
Aaltoneni arvates on just sisemise motivatsiooni leidmine see, mis annab liikumist mitte harrastanutele tõuke seda teha. Kui see on leitud, siis saab lihtsalt muuta eluviisi aktiivsemaks.