Koolitants aitab avastada ennast ja ka Eestimaad

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitants 2008..
Koolitants 2008.. Foto: Sille Annuk.

Nädalavahetusel Tartus peetud Koolitantsu finaaletenduse žürii liikme Jüri Naela sõnul on festival justkui suguvõsa kokkutulek, täis positiivseid elamusi ja vanu tuttavaid.

Ütlesite, et Koolitants jääb alati meelde vahvate tantsunumbrite poolest. Kas siis lõppvõistlusele ei pääse ühtegi kava, mida vaadates tuleb mõte, et nad oleksid võinud jätta tulemata?

Eks see tase on loomulikult ebaühtlane, see sõltub ka väga palju vaataja maitse-eelistustest. Üks seitsmest-kaheksast tantsust pääseb eelvoorudest edasi, siin peavad olema sellised tööd, millest teistel on midagi õppida. Selliseid töid, mida oleks piinlik vaadata, finaalis kindlasti ei ole.

Aga eelvoorudes?

Ka professionaalses tantsus on väga palju piinlikke hetki. On truppe, kes on aastaid väga hästi esinenud ja nad ei suuda oma latti hoida, sest loomingulisus käib ikka teatud mingisuguse intervalliga, iga aasta ei tule nii geniaalset ideed.

Koolitantsuga on nagu popkultuuriga üldse: kui mingid suunad popmuusikas ilmnevad, siis kõik rühmad kohendavad end selle järgi.

Millised suunad praegu võiks olla?

Tina Turnerit on näiteks varem kasutatud ülivähe, täna (eile – toim) oli kuulda seda kordi ja kordi, samamoodi Björki. On kummaline, et erinevad trupid Eestimaal avastavad needsamad lood ja artistid järsku samal ajal. Eks see ole mõjutatud ka palju sellest, mis tuleb meediast. Kui MTV hakkab tegema Björki promo, siis noored võtavad sellest kohe kinni ja see jõuab siia välja.

Koolitants ongi ideede vahetamise koht. Ma ei tahaks ega julgekski öelda, et Koolitants on see koht, kus iga trupp igal aastal tuleb geniaalse ja originaalse ideega välja. Arvan, et järellainetus ja üksteise mõjutamine on paratamatu ja samas ka positiivne, kuna tagab selle, et trupid ühtlustuvad, tase tõuseb kõigil.

Kuidas Koolitants on muutunud näiteks viie aastaga?

Praeguse festivali korraldajad lähtuvad finaaliselektsioonis väga paljuski regionaalpoliitikast, et igalt poolt oleks rühmi esindatud, mis ühest küljest on väga tore.

Teisest küljest on oht, et keskpärased tööd jõuavad finaali, sest nad on pärit kuskilt, kus ei ole kõvemat taset. Viis aastat tagasi vaadati kõik tööd üle Eesti ära ja siis valiti ühe žanri piirides kõige tugevamad tööd. Finaal oli tõesti väga esinduslik, seal olid parimad numbrid.

Kas tase on siis nii erinev Tallinnas ja näiteks Põlvas?

On ikka. Oleneb ka žanrist. Kui me võtame estraaditantsu, siis see on asi, mida teevad slaavlased väga hästi. Kohtla-Järve, Narva, Ida-Virumaa, ka Tallinn on selles žanris tugevad, sest seal on lihtsalt tantsu tehniline pool tugev.

Samas kui võtta vabatants, kus on vaja ideed, siis aastaid on olnud nüüdisaegse vabatantsu meka Pärnu, kus tuleb alati geniaalseid mõtteid. Samamoodi ka Tartu, Tallinn ja Viljandi.

Seal ongi retooriline küsimus, et kas me tahame, et Koolitants oleks iga maakonna pidu, või see on üritus, kus me näitame tõesti Eesti parimat taset. Praegu tulebki vaadata, kuidas edasi minna.

Samas on piirkondlikkus arendanud seda, et kohtades, kus varem tantsutruppi ei olnud, on see tekkinud ja tants on läinud populaarsemaks, näiteks Hiiumaal.

Mida uut tõi tänavune Koolitants?

Tänavu oli juures Eesti-teemaliste tantsude kategooria. Otsustati, et järgmine aasta tehakse seda veel. See on äärmiselt oluline. Me võime küll lavastada abstraktseid ideid, aga ka noortele peaks süstima eestlust ja tutvustama näiteks rahvamuusikat.

Rahvatants on Eestis oluline, kuna on olemas tantsupeod, kus lapsed tulevad kokku ja neile õpetatakse numbrid ära. Kõik tantsivad tantse, mida on tantsitud juba aastast 1869.

Aga Koolitantsus nad saavad ise mõelda selle üle, kes on eestlane – kas ta on kilplane, kas ta on õel või ärapanija, kas ta on hea inimene, kas ta saab aru heast huumorist. Kui nad ise läbi selle üritavad midagi lavale panna, siis see on sama oluline kui õpetada näiteks kümmet käsku.

Mudilaste kaasamine on ka väga lahe. See on nagu eelkasvatusrühm. Läbi tantsu on ju võimalik last arendada ja loodan, et sellest hakatakse ka Eesti haridussüsteemis aru saama, et tants peab olema üks osa elementaarsest kasvatusest.

Kui kehalise kasvatuse tund keskendub eesmärgi saavutamisele, siis see on üks asi, et kasvatada konkurentsivõimelisi noori, teine asi on kasvatada intelligentseid inimesi, kes on iseendaga tasakaalus.

Koolitants

• Koolitantsu lõppesinemised olid laupäeval ja pühapäeval Tartus Vanemuise teatri suures majas.

• Lõppvõistlusel astus kahel päeval üles 66 truppi 1289 tantsija ja 100 tantsuga.

Allikas: Koolitants

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles