Arheoloogid: asteegid kasutasid keerukat arvutamissüsteemi

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joonis 1541 aasta käsikirjast. Asteekide poolt tehtud joonisel on näha maade jagamisen ja arvutused, kui palju maamakus tasuda tuleb
Joonis 1541 aasta käsikirjast. Asteekide poolt tehtud joonisel on näha maade jagamisen ja arvutused, kui palju maamakus tasuda tuleb Foto: Internet

Universidad Nacional Autonoma de Mexico arheoloogide sõnul kasutasid asteegid keerukat arvutamissüsteemi.

Teadlased lisasid, et kuigi asteeke tuntakse nende astronoomia ja ehituskunsti tõttu, ei peetud nende aritmeetikasüsteemi kuigi arenenuks, kirjutab Yahoo news.

Arheoloogid uurisid sadu, kahes käsikirjas olevaid jooniseid, mis pärinevad ajavahemikust 1540 – 1544. Nendes on dokumenteeritud kunagi tänapäeva Mexico City lähistel asunud asteekide linnriigi Tepetlaoztoci maavaldusi.

«Asteegid kasutasid arvutamiseks selliseid sümboleid nagu südamed, käed, nooled, luud, relvad. Nende kujundite omavaheline kombineerimine võimaldas arvutada, neil oli arenenud arvutamissüsteem,» selgitas arheoloog Barbara Williams.

Williams jätkas, et varasemal ajal pidasid arheoloogid asteekide arvutussüsteemi lihtsakoeliseks, kuid uus uuring näitas vastupidist.

«Asteekid oskasid mitmeid matemaatilisi tehteid teha. Nad oskasid liita, lahutada, korrutada ja jagada. Nii nagu peaaegu kõik varajased ühiskonnad, vajasid nad ainult neid nelja tehet. Nad ei vajanud trigonomeetriat ega algebrat,» lausus uurija.

Uurijad leidsid kaks asteekide matemaatilisi tehteid sisaldanud käsikirja, millest esimene pärines Prantsusmaalt ja teine Mehhikost.

«Kirjutamiseks oli kasutatud Euroopas valmistatud paberit ja selle panid asteegid  kirja umbes kümme aastat pärast konkistadooride vallutust, kasutades oma matemaatilist süsteemi. Neis dokumentides oli kirjas maatükkide suurused ja nende eest makstavad maamaksud, mida vallutajad hispaanlased asteekidelt sisse nõudma hakkasid,» nentisid arheoloogid.

Teadlaste varasemad uurimused näitasid küll seda, et asteekide ühiskonnas osati arvutada, kuid seni polnud kindlaid andmeid selle kohta, millisel arenguastmel see oskus oli.

«Asteegid on tuntud oma arhitektuuri, astronoomia ja insenerioskuste tõttu. Nendel aladel oli vaja matemaatikat, kuid seni oli see üsna segane, kuidas nad arvutasid. Nüüd võib siia juurde julgelt lisada ka matemaatika,» tegi Williams asjast kokkuvõtte.

Asteegid on rühm Mehhiko indiaanlasi, Ameerika vana kõrgkultuuri kandjad. Asteekide tõus algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab Mehhiko pealinn Mexico. Asteekide riigi alistasid  1519 – 1521 konkistadoorid Hernan Cortese juhtimisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles