USA Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) jälgimisprogrammi avalikustanud endise luureanalüütiku Edward Snowdeni paljastused käivitasid luureskandaali, mis ei näita vaibumise märke.
NSA, FBI, Snowden, Wikileaks: kes jälgib keda?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. juuli 2013, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Snowdeni paljastuse järgselt hakkas aina enam tulema pinnale informatsiooni, kuidas riigid üksteise järele nuhivad, edastab The New York Times.
USA kuulas näiteks telefone salaja pealt ning jälgis internetikasutust Euroopa Liidu riikides.
Väljaanne The Guardian kirjutas, et Suurbritannial on USAga samalaadne jälgimisprogramm. Le Monde paljastas, et ka Prantsusmaal on selline.
Snowdeni paljastused avaldas The Guardiani ajakirjanik Glenn Greenwald. Ta pidi politseile ja võimuesindajatele selgitama, miks ta seda tegi.
Arvati, et inimõigusteemadel kirjutav Greenwald oli tegelikult see, kes Snowdenit oma huvides ära kasutas. Kinnitamata andmetel oli Greenwaldil Snowdeniga kontakt juba siis, kui mees alles töötas USA Luure Keskagentuuri (CIA) ja NSA heaks ning tema ärgitas Snowdenit kõik ta tööga seostuvat päevavalgele tooma.
Kõmuline paljastustega tegelev meediaportaal Wikileaks, mis toetab Snowdenit, sai koos paljastustega uue võimaluse.
Aasta Londonis Ecuadori saatkonnas elanud Wikileaksi asutajal Julian Assange`il arvatakse olevat NSA tegevuse lekitamisel roll juba enne Snowdeni esile astumist.
Uudisteagentuuri AFP kinnitusel leiti Londonist Ecuadori saatkonnast pealtkuulamisseade. Leid ei ole üllatus, sest USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) on Assange`i jahtinud juba aastaid. FBI meetodid tulid päevavalgele möödunud nädalal, kui väljaanne Wired avaldas Wikileaksi endise töötajaga tehtud intervjuu.
Selles seisis, et 2011. aasta suvel läks mitu FBI agenti Islandile, kus nad enda sõnul uurisid küberrünnakut, kuid tegelikkuses pakkus neile midagi muud huvi.
Siis edastas 18-aastane Sigurdur Thordarson FBIle andmeid Wikileaksi ja Assange`i tegevuse kohta. Ta edastas agentidele mitmeid lindistatud kõnesid.
Thordarsoni sõnul maksis FBI talle selle eest 5000 dollarit.
Kui FBI tegelik eesmärk paljastus, palus Islandi siseminister Ögmundur Jónasson agentidel Islandilt lahkuda.
Thordarson selgitas selle aasta alguses Islandi parlamendiliikmetele, mis tema ja FBI agentide vahel aset leidis.
Thordarson tunnistas, et töötas FBI heaks, on ta tegevuse kohta saadud andmed vastuolulised. Ollakse arvamuse, et ta tegelikult oli topeltagent ning edastas FBilt saadud teavet ka Assange`ile.
Seda infot ei ole kinnitatud ega ümber lükatud.
Poliitika- ja luureasjatundjate sõnul jätkub see kulisside tagune kassi-hiire mäng veel pikalt. Tegemist on globaalse fenomeniga, kus liiguvad suured rahad ja kasutusel on tänapäeva tipptehnoloogia.
Uusi paljastusi lubav Snowden on ikka Venemaal Moskva Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis ning USA ei ole teda seni kätte saanud.
«Globaalne üksteise järele luuramine ja paranoia võib meile kõigile lõpuks saatuslikuks saada,» sõnas Wikileaksi heaks seni töötav Birgitta Jonsdottir.