Marokost leiti 520 miljonit aastat tagasi elanud sigarikujulise olendi fossiil.
520 miljonit aastat tagasi elas sigarikujuline olend
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. juuni 2013, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Looma ladinakeelne teaduslik nimetus on Helicocystis moroccoensis, edastab Live Science.
Londoni loodusmuuseumi paleontoloogi Andrew Smithi sõnul on tegemist meritähtede ja merisiilikute väga primitiivse eellasega.
See mereloom suutis muuta oma kehakuju kiitsakast paksuks ja vastupidi.
Smithi sõnul on tegemist loomaga, mis aitab selgitada, kuidas varajased okasnahksed arenesid.
Smith ja ta kolleegid tegid 2012. aastal väljakaevamisi Maroko Atlase mäestikupiirkonnas. Sealt leitigi rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi elanud kummalise looma fossiil.
See olend elas iidsel Gondvana supermandril kambriumi plahvatuse perioodil. Sel ajal toimus liikide plahvatuslik juurdekasv.
Üks vanimaid okasnahkseid oli Helicoplacus, millel oli samuti sümmeetriline kehakuju ning mille fossiil leiti Californiast.
Helicocystis moroccoensis sai oma nimetuse paiga järgi, kust see leiti. Olendi silindriline keha oli umbes neli sentimeetrit pikk. Suu oli ta keha ülemises otsas. Tal oli ka kaltsiidis redelisarnane skelett.
«Tegemist oli sigarikujuline olendiga, kes oli võimeline end kokku tõmbama ja laiemaks ajama. Mõnikord oli ta lühike ja paks, siis aga pikk ja kõhn,» selgitas uurija.
Lisaks Helicocystis moroccoensis´ele leiti paigast veel mitme varajase okasnahkse fossiili, kelle kehad olid asümmeetriast sümmeetriani. Teadlaste sõnul näitasid need leiud, et eelajaloolised olendid läbisid arengus mitu etappi.
Smithi sõnul oli üllatuseks, et nii ammusel ajal oli juba nii palju erinevaid kehakujusid.
«Need tekkisid 10 – 15 miljonit aastat pärast seda, kui oli tekkinud kaltsiitskelett,» nentis Smith.
Pilti vaata siit.