Millal hakata pärast laval olija esinemist plaksutama ja millal lõpetada?
Plaksutamine on nakkav
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. juuni 2013, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi teadlaste sõnul sõltub plaksutamine sellest, mida teevad ümbruses olijad, edastab Live Science.
Mida valjem on plaksutamine, seda enam inimesi sellega liitub ehk plaksutamine on nakkav.
Selline «nakatumine» ei käi vaid plaksutamise kohta. Teadlasi huvitas, kuidas sotsiaalkäitumine alates moetrendidest poliitiliste meeleavalduste ja enesetappudeni inimühiskonnas levib.
«Käitumismudelid levivad nagu haigused. Need liiguvad isikult isikule ning toimub «nakatumine»,» selgitas Uppsala ülikooli teadlane Richard Mann.
Mann ja ta kolleegid on varem uurinud kuidas linnud parves lendavad ning kalaparved vees liiguvad.
Käteplaksutamise uuringuga taheti teada, kas nii-öelda grupiline tegevus on omane ka inimestele.
Teadlased palusid kuni 20 üliõpilast kuulama kaasüliõpilase ettekannet. Katsealustele öeldi, et esineja on vabatahtlik ning nad võivad pärast esinemise lõppu plaksutada.
Katsealustel ei olnud teada, et teadlased neid salaja filmisid ning jäädvustasid väga täpselt, millal nad plaksutamist alustasid ning millal selle lõpetasid.
Eksperimenti viidi läbi kuus korda. Esineja oli sama, kuid kuulajad teised.
Manni sõnul oli neile suurimaks üllatuseks, see, et plaksutamise levikut ei mõjutanud ettekande kvaliteet.
Plaksutamine tekkis pärast ettekande lõppu ootamatult ja iseenesest.
«Plaksutamine saab alguse järsku ning kogub siis tuure üles,» selgita teadlane.
Uuring näitas, et keskmiselt hakatakse plaksutama 2,1 sekundit pärast ettekande lõppu. Kogu kuulajaskond on plaksutamisega ühinenud kui ettekande lõpust on möödunud 2,9 sekundit.
Plaksutamine kestab keskmiselt 6,1 sekundit.
«Sotsiaalne surve ja käitumisnormid mõjutavad suuri inimmasse ja panevad nad ka teiste eeskujul plaksutama,» selgitas uurija.
Plaksutamine lõppeb üsna sarnasel viisil nagu ka alguse saab. Üha enam inimesi loobub plaksutamisest kuni see lakkab. Plaksutamisel on alati üks isik, kes sellega alustab või selle lõpetab. Teised on vaid liitujad.
Mann lisas, et plaksutamist saab üldjoontes võrrelda haiguse levikuga. Mida enam inimesi haigestub näiteks grippi, seda suurem on tõenäosus, et haigestujate arv kasvab veelgi.
Manni sõnul tahavad nad oma uuringuid laiendada keerulisematele sotsiaalkäitumistele. Näiteks, mis paneb inimesi liituma protestiliikumistega.
Uurija arvates võivad mõju avaldada nii sõbrad kui sotsiaalmeedia.
«Kui plaksutada valesti, ei ole sel raskeid tagajärgi. Samas aga protestiliikumisega ühinemisel võib olla karm tagajärg ning tuleb endas kindel olla, et tehakse õigesti,» lausus teadlane.