Esialgu tundub küsimus olevat kohatu. Mis võiks viltu minna? Kuid ohte on. Krundiomanikud ostavad taimi turult ja laatadelt ning aiaäridest. Tihti viiakse koju taimi, millele ei ole veel ette valmistatud kohta või mis on liiga väikesed, et võidelda muruniitjaga ning koerte ja kasside pealepissimisega.
Silmas tuleb pidada sedagi, et enamik puukoolitaimi on üles kasvatatud istikuturbas, mille läbikuivamise järel võib taime hukkunuks lugeda. Kastmine, kastmine ja veel kord kastmine! Eriti põuasel Pärnumaa kevadel, kui väiksemad turbapallid võivad läbi kuivada paari päevaga, seda nii konteineris kui liivapinnases.
Kas me oleme kevadel istutamiseks valmis? Kahtlen selles sügavalt. Enamikul krundiomanikest puudub kindel visioon, mis kuhu panna. Aiaplaan on väga vähestel. Seegi pole mingi dogma, paremaks saab alati teha.
Minu soovitus on: ärge tormake kohe taime ostupäeval istutama! Parem istutage ta suuremasse potti, mõelge rahulikult, kus võiks olla tema õige koht, valmistage istutuskoht ette ja laske tal potis natuke kasvada.
Koondage istutusjärge ootavad taimed ühte kindlasse kohta, kus teil on neid mugav jälgida ja vajadusel kas või iga päev kasta. Kindlasti võiks 10-30 sentimeetri kõrgusi taimi aasta veel kasvatada. Neile tasub lisada väetist, sest turbas olnu võib olla juba otsas.
Lõplikul istutuskohal on soovitav vabaneda umbrohust ja katta istutuskoht pärast puu või põõsa muldasaamist kooremultšiga.
Võib ju küsida, milleks mulle selline jama: raja veel oma isiklik puukool, võta tööd ja vaeva lisaks; raha on, ma tahan selle eest saada maksimumi. Kahjuks pole see alati võimalik. Puukoolides müügil olevad taimed on liiga väikesed või on veel teie krundil muru rajamata. Enne seda ei soovitaks küll midagi paika panna.
Ja veel: kui saate 30 sentimeetri kõrguse taime 50 krooniga, siis 120-150sentimeetrise taime eest peate välja käima vähemalt jakobsoni.