Suurbritannias elav mees on elus, kuid peab end surnuks.
Elus mees peab end surnuks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. mai 2013, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
End Grahamiks nimetaval mehel tekkis üheksa aastat tagasi tunne, et ta ei ole enam elavate kirjas, kuigi ta hingab ja süda lööb, edastas Daily Mail.
Arstid diagnoosisid tal Cotardi sündroomi, mida tuntakse ka kui jalutava surnukeha sündroomi, sest selle all kannatavad inimesed peavad end zombie`deks.
Graham ei usu arste ja peab end elavaks surnuks.
Mees jättis suitsetamise, kaotas huvi suhtlemise vastu ning lõpetas söömise.
Arstid määrasid talle pikaajalise teraapia ning pärast seda saab mees mõnevõrra normaalset elu elada.
Cotardi sündroom on väga haruldane haigus ning seda on diagnoositud vaid paarisajal inimesel.
Seda seostatakse depressiooniga ning see ilmneb erinevatel kujudel. Üks neist on, et inimene tunneb, et ta jäsemed ei liigu enam.
Teada on Cotard`i sündroomi patsiente, kes on surnuks nälginud, kuna nad on tundnud, et ei vaja enam süüa. Samuti on neid, kes on end happega põletanud, saamaks lahti nii-öelda lihakehast.
Grahamit uurisid Briti Exeteri ülikooli neuroloog Adam Zeman ja Belgia Liege`i ülikooli neuroloog Steven Laureys.
Mees jõudis nende arstideni kui ta oli juba olukorras, et ta ei tundnud enam midagi.
«Olin kaotanud lõhna-ja maitsetunde. Ma ei pidanud vajalikuks süüa, kuna olin surnud. Mul ei olnud enam mõtteid. Kõik tundus mõttetuna,» meenutas inglane.
Mees lõpetas ka hammaste pesemise ning hambad muutusid tumedaks.
Ta käis oma elukoha surnuaial, sest ta tundis sinna kuuluvat. Politsei viis aga ta iga kord koju tagasi.
Grahami paranemine algas, kui arstid leidsid ajuskaneeringu abil, et ta aju mõningates osades on neuronite aktiivsus nii madal nagu ta oleks vegetatiivses seisundis.
«Olen ajuskaneeringuid analüüsinud 15 aastat ning ma ei olnud varem näinud kedagi, kes oleks oma jalgadel, kelle aju on sellises olukorras. Grahami aju näitas anesteesia või une seisundit,» laususid neuroloogid.
Graham hakkas saama teraapiat ning medikamente, mis talle enam vähem normaalset elu võimaldavad.
Cotard`i sündroomist on teateid alates 1788. aastast, kuid ametlikult tegi seda Prantsuse neuroloog Jules Cotard 1880. aastal.