Arheoloogid leidsid Mehhikost Tamaulipase osariigist Burgosest üle 4000 hästi säilinud iidsed koopajoonised.
Mehhikost leiti üle 4000 koopajoonise
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. mai 2013, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4926 joonistust on tehtud punase, kollase, musta ja valge värviga ning need kujutavad inimesi, loomi, putukaid, taevast ja abstraktseid asju, edastab BBC.
Koopajooniseid leiti 11 paigast. Ühes koopas oli koguni 1550 joonist.
Piirkonnas, kus leid tehti, elasid kunagi mitmete tsivilisatsioonide esindajaid.
Koopajoonised lubavad oletada, et San Carlo mäestikupiirkonnas elas kunagi vähemalt kolm suurt hõimugruppi.
Eksperdid ei ole koopajooniste tegemise aega veel kindlaks teinud. Värvide keemiline analüüs peaks andma õige aja.
«Seni ei ole me leidnud mitte ühtegi eset, mis oleks joonistega seotud. Joonised asuvad koobastes, mis vihmaperioodil saab üle ujutatud ning vesi on esemed minema kandnud. Ainult kiviklibu on koobaste põhjas,» sõnas Mehhiko antropoloogia ja ajaloo instituudi teadlane Gustavo Ramirez.
Ühe koopa seinalt leiti joonis, mis kujutas jahirelva atlatli. See oli ainus joonis selle relva kohta.
«Need koopajoonised on tähtsad, kuna need näitavad, et piirkonnas elas inimesi enne varem kui seal arvati inimesi elavat,» selgitas Ramirez.
Arheoloog Martha Garcia Sanchezi sõnul on väga vähe teada nende inimeste kohta, kelle kultuur kunagi selles piirkonnas õitses.
«Need hõimud põgenesid Hispaania konkistadooride eest 200 aastat. Nad jõudsid lõpuks Sierra de san Carlosesse, kus neil oli piisavalt vett, taimi ja loomi, et end ära toita,» selgitas asjatundja.