Jaanalinnud (Struthio camelus) on olemaolevate lindude seas suurimad ja lennuvõimetud linnud.
Milline on jaanalindude paaritumise ja järglaste eest hoolitsemise strateegia?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. mai 2013, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need linnud ei ärata tähelepanu mitte ainult nimetatud omadustega, vaid ka paaritumisega, edastab Live Science.
Jaanalaindude paaritumishooaeg kestab märtsist-aprillist kuni septembrini. Jaanalindudel ei teki sel ajal uusi kirevaid sulgi nagu mõnel teise liigi esindajatel. Kuid isastel jaanalindudel tekib pikka kaelaossa rohkem verd ning kaela värvus muutub punakamaks.
Suurbritannia Londoni ülikooli teadlase Matthew Evansi sõnul on jaanalinnu alaliikide paaritumisstrateegiad sarnased, kuid mõningase variatsiooniga.
Isased jaanalinnud kaitsevad oma territooriumit rivaalide eest, emased aga liiguvad karjana ringi, külastades vahetevahel potentsiaalseid isaseid partnereid. Paaritumishooajal paarituvad isased mitme emasega ning emased paarituvad mitme isasega.
Emase ligimeelitamiseks hakkab isane tantsima. Kui emane maapinnale istub, tuleb isane talle taha ning paneb oma pseudo peenise emase kloaaki, mis on nii väljaheite eemaldamiseks kui ka paljunemiseks.
Osade jaanalinnuliikide juures paaritub paar avalikult, teistel aga varjatult.
Kuigi isased paarituvad mitme emasega, loovad nad elu aeg kestva liidu domineeriva emasega. Kui paaritumine lõppeb, siis kaevab isane augu, kuhu kõik temaga paaritunud emased saavad ühiselt oma munad muneda.
«Domineeriv emane haudub mune, ülejäänud emased on lihtsalt juures. Pärast munemist lähevad need emased uuesti isaseid otsima, et paarituda,» lausus teadlane.
Pärast koorumist hoolitsevad poegade eest isased. Kui poegade eest hoolitsev isane jaanalaind saab kokku teise isasega, kes samuti poegade eest hoolitseb, tekib võitlus ning võitja saab mõlemad pesakonnad endale.
Evansi sõnul on selline poegade «varastamise» mõte selles, et vastase pojad endale saanu poegadel on suurem šanss ellu jääda kui näljane saaki otsiv loom tuleb poegi püüdma.
Isased lükkavad siis võõra pesakonna pojad ette.
Isased täiskasvanud jaanalinnud võivad olla kuni 2,5-metrised ning kaaluda kuni 150 kilogrammi. Isaste sulestik on must, tiibade ja saba ots valge. Emased on isastest väiksemad ning nende sulestik on hall. Isaslind saavutab suguküpsuse 3 – 4 aastaselt, emane kuus kuud varem.
Jaanalind võib elada keskmiselt 60 aastaseks. Jaanalinnud on võimelised jooksma 70 kilomeetrit tunnis ning seda pool tundi järjest.