Briti Bradfordi ülikooli teadlaste sõnul tegid nad läbimurde, mille tõttu paljud inimesed ei pea tulevikus enam hallide juustega olema või neid halli varjamiseks värvima.
Hallid juuksed on minevik?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. mai 2013, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et juuste hallinemist põhjustab vesinikperoksiidi kuhjumine karvanääpsus, mille tõttu juuksekarv pleegib suunaga seest välja heledaks, kirjutab Sky News.
Vesinikperoksiidi on kasutatud aastaid odava ja lihtsa vahendina juuste pleegitamiseks ja blondeerimiseks.
Teadlaste sõnul on juuste hallinemise protsessi puhul tegemist massiivse oksüdatsiooniga.
Samas aga leiti, et vesinikperoksiidi kuhjumist saab ära hoida.
Noorematel inimestel muudab ensüüm katalaas vesinikperoksiidi veeks ja hapnikuks. Mida vähem on katalaasi ning ka MSR A ja B ensüüme, mis vesinikperoksiidi kahjustusi vältida aitavad, siis sedae enam on tõenäoline, et juuksed muutuvad halliks.
Teadlased tegid uuringu 2411 inimesega, kellel oli vitiliigo ehk naha laikpigmenditus.
Vaadeldi kahte liiki vitiliigot – segmentaalset ja mitte segmentaalset. Leiti, et neid mõlemaid tekitab oksüdatsioon.
Siis tehti katse UVB poolt aktiveeritava ainega PC-KUS, mida kasutati nii vitiliigot kui ka vitiliigot põdevate inimeste ripsmete raviks.
«Nii naha kui juuste puhul kehtib põhimõtteliselt sama. Puudub pigment. Teatud aine kuhjumise ennetamine tagab, et ei teki halle juukseid ega ka naha pigmendivabasid osasid,» laususid teadlased.